Eesti
English
Eesti ja ÜK suhted »

Eesti ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

04.12.2009

 

Voldik: Tema Majesteedi kuninganna Elizabeth II ja Tema Kuningliku Kõrguse prints Philipi, Edinburghi hertsogi riigivisiit Eesti Vabariiki 19.–20. oktoobril 2006

Eesti ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik kirjutasid diplomaatiliste suhete taastamise ühisdeklaratsioonile alla 5. septembril 1991. Suursaatkonnad taasavati Londonis ja Tallinnas.

Briti suursaadik Eestis on alates 29. novembrist 2007 Peter Carter ning ning Eesti uus suursaadik Londonis Margus Laidre esitas oma volikirjad kuningannale 28.märtsil 2006.

Ühendkuningriigis esindavad Eesti huve ka aukonsul John Beevor Cheltenhamis, kes alustas tegevust 1998. a. septembris, aukonsul Šotimaal Iain Lawson, alates novembrist 2003 ning aukonsul Walesis Sir Roger Jones oktoobrist 2005.

Varasemad Briti suursaadikud Eestis on olnud:

Nigel Robert Haywood (november 2003 - november 2007)Sarah Squire (september 2000 - november 2003)
Timothy James Craddock (august 1997 - september 2000)
Charle Richard Lucien de Chassiron (oktoober 1994 - juuli 1997)
Brian Buik Low (oktoober 1991 - august 1994)

Eestit on Ühendkuningriigis esindanud:

Kaja Tael suursaadikuna (oktoober 2001 – jaanuar 2006)
Raul Mälk suursaadikuna (detsember 1996 - september 2001)
Riivo Sinijärv suursaadikuna (veebruar 1993 - aprill 1995)
Allan Sepp ajutise asjurina (mai 1992 - veebruar 1993)
Eerik Niiles Kross ajutise asjurina (detsember 1991 - mai 1992)

Ajalooline ülevaade

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik on olnud Eesti iseseisvumise ja edasise arengu tugev toetaja. Suhete algusajaks võib lugeda Eesti Vabadussõja perioodi, mil Suurbritannia saatis Eesti rannikut kindlustama mereväeeskaadri admiral E. A. Sinclairi juhtimisel. Eesti Vabariigi iseseisvuse eest langenud Briti meremehed on maetud Tallinna Sõjaväe kalmistule.

1920ndad ja 1930ndad aastad tõid kaasa Eesti ja Suurbritannia majandussuhete kiire arengu. Sel ajal oli Suurbritannia Eestile oluline kaubanduspartner, kuhu läks 30% Eesti ekspordist.

Suurbritannia pole kunagi tunnustanud Eesti annekteerimist 1940. a. Suurbritannia taaskinnitas oma tunnustust Eesti iseseisvusele 27. augustil 1991. a., kui oli taastatud de facto riiklik iseseisvus. Sestsaadik on kahe riigi suhete areng olnud konstruktiivne ja stabiilne. 1992. a. juulis taastas Suurbritannia viisavaba piiriületusrežiimi Eestiga, olles sellega esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kes taastas sõlmitud lepingute kehtivuse Eesti Vabariigiga ja kaotas viisanõude Eesti kodanikele.

Olulisemad visiidid

Kahe maa elavatest suhetest annab tunnistust tihe visiidigraafik. Eestit on külastanud mitmed Briti kuningakoja liikmed ja mitmed Suurbritannia kõrgemad riigitegelased.

 

Olulisemad visiidid Eestisse
veebruar 2003 konkurentsiminister Melanie Johnson
aprill 2003 haridusminister Charles Clarke
mai 2003 Lordkantsler Lord Irvine
juuni 2003 Šotimaa riigisekretär Helen Liddell
september 2003 Wales'i Esimene Minister Rhodri Morgan
mai 2004 Londoni lordmeer Alderman Robert Finch
oktoober 2004 tööhõive minister Gerry Sutcliffe
Juuli 2005 Euroopa asjade minister Douglas Alexander
detsember 2005 peaminister Tony Blair
oktoober 2006 Kuninganna Elizabeth II ja prints Philip; välisminister Margaret Beckett
september 2007 tööhõive minister Pat McFadden
november 2008 kaitseminister Baroness Taylor

 

Olulisemad visiidid Suurbritanniasse
juuni 2003 rahandusminister Tõnis Palts
juuli 2003 justiitsminister Ken-Martti Vaher
september 2003 haridusminister Toivo Maimets
september 2003 Riigikogu esimees Ene Ergma
jaanuar 2004 rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo
veebruar 2004 välisminister Kristiina Ojuland
märts 2004 sotsiaalminister Marko Pomerants
märts 2004 Eesti volinik Euroopa Komisjonis Siim Kallas
aprill 2004 rahandusminister Taavi Veskimägi
mai 2004 majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
juuli 2004 põllumajandusminister Ester Tuiksoo
oktoober 2004 peaminister Juhan Parts
november 2005 välisminister Urmas Paet
november 2005 kultuuriminister Raivo Palmaru
juuli 2006 president Arnold Rüütel
juuli 2006 president Arnold Rüütel
september 2006 kaitseminister Jürgen Ligi
jaanuar 2007 peaminister Andrus Ansip
veebruar 2007 president Toomas Hendrik Ilves
aprill 2007 kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots
mai 2007 haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
oktoober 2007 kultuuriminister Laine Jänes
november 2007 regionaalminister Urve Palo
veebruar 2008 haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
veebruar 2008 kultuuriminister Laine Jänes
märts 2008 välisminister Urmas Paet
aprill 2008 siseminister Jüri Pihl
juuni 2008 sotsiaalminister Maret Maripuu
oktoober 2008 kultuuriminister Laine Jänes
oktoober 2008 president Toomas Hendrik Ilves
november 2008 kaitseminister Jaak Aaviksoo
september 2009 peaminister Andrus Ansip
oktoober 2009 haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Kahepoolsed suhted

Suurbritannia ja Eesti vahel on aktiivsed ja head suhted, viimastel aastatel on koostöö järjest tihenenud. Varem oli koostöös olulisel kohal Eesti valmistumine Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamisel. Seoses Eesti hõlmamisega nende organisatsioonide töösse ja täisliikmeks saamisega 2004. a. kevadel on koostöö iseloom järkjärgult muutunud. Euroopa Liidu alases koostöös on viimasel ajal üheks keskseks teemaks olnud energia ja kliimamuutused. Järjest suurem osakaal Eesti ja Briti vahelistes suhetes on ministeeriumide ja teiste ametkondade suhtlusel seoses EL igapäevaste aktuaalsete küsimustega. Suurbritannia on üks kaalukamaid panustajaid NATOs ja Euroopa Liidu ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas. See määrab kahe riigi vahelise julgeolekupoliitilise dialoogi iseloomu. Suurbritannia on andnud Eestile tugevat abi kaitsereformide läbiviimisel (vt eraldi Julgeolekualane koostöö). Kahel riigil on ka kogemus ühiste ülesannete lahendamisest rahvusvahelisel areenil. Eesti ja Suurbritannia on mõlemad Iraagi stabiliseerimise rahvusvahelise koalitsiooni liikmed, koos ollakse Afganistanis Helmandi provintsis.

Mitmeid aastaid on Eestil ja Suurbritannial olnud viljakas koostöö kolmandate riikide abistamisel. Selle koostöö käigus on antud edasi Eesti üleminekureformide kogemusi riikidele, kus need reformid on käimas või seisavad ees. Koos on abistatud Ukraina, Gruusia ja Moldova riigiasutusi, sh EL alase oskusteabe vallas ning õigussüsteemi ja kaitsestruktuuride reformimisel.

Kahe riigi suhete lahutamatuks osaks on parlamentidevaheline koostöö. Briti parlamendis tegutseb Eesti parlamendigrupp, mille esimees on Alamkoja liige Gordon Marsden. Riigikogu Eesti-Suurbritannia parlamendigrupi esimees on Sven Mikser. Mitmete Eesti ja Briti erakondade vahel on samuti aktiivsed sidemed. 2009. aastal külastasid Eestit Ühendkuningriigi parlamendi kaitse- ja väliskomisjon ning parlamendi Walesi asjade komitee.

2002. a. sügisel asutati Londonis Briti-Eesti Assotsiatsioon (BEST). BEST ühendab neid Briti ühiskonna liikmeid, kellel on huvi Eesti vastu ning kes soovivad kaasa aidata Eesti tuntuse suurendamisele Suurbritannias. BEST on korraldanud üritusi Eesti ühiskonnaelu erinevate tahkude tutvustamiseks, kus reeglina on osalenud külalised Eestist. Liikmetele ja teistele huvilistele ilmub kaks korda aastas ajakiri "Lennuk".

Heaks tavaks on poliitikute ja ametiisikute esinemine avalike loengutega külastuste käigus. Eurominister Denis Macshane esines 2002. a. novembris Tallinnas loenguga Suurbritannia Euroopa-poliitikast. Välisminister Urmas Paet esines novembris 2005 Chatham House’is, endine välisminister Kristiina Ojuland esines loengutega kahel korral –2004. a. veebruaris Oxfordis ning 2002. a. Londonis Kuninglikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis. Viimastel aastatel on loengutega esinenud veel president Arnold Rüütel, peaminister Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, suursaadik Jüri Luik, Riigikantselei Euroopa sekretariaadi direktor Henrik Hololei (koos Suurbritannia valitsuskabineti liikme Peter Hainiga), Eesti Panga asepresident Andres Sutt, suursaadik Matti Maasikas jt. 2006. aasta jaanuaris esines peaminister Andrus Ansip Londoni majanduskoolis teemal The European Union: a positive view ning veebruaris pidas president Toomas-Hendrik Ilves ettekande Oxford Unionis. 2008. aasta oktoobris esines Toomas Hendrik Ilves EL julgeolekuteemalise loenguga London School of Economics.

Kahepoolsed lepingud

Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi Valitsuse vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

  • Lennundusalane leping (jõustus 03.03.93)
  • Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi vaheline rahvusvaheline liikluskindlustuse leping (jõustus 01.07.93)
  • Vastastikuse mõistmise memorandum kaitse ja koostöö küsimustes (jõustus 03.10.94)
  • Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 16.12.94)
  • Tulu- ja kapitali juurdekasvu maksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 19.12.94)
  • Hariduse-, teaduse- ja kultuurialase koostöö leping (jõustus 18.07.96)
  • Kokkulepe rahvusvahelise maanteeveo korraldamisest (jõustus 21.08.98)
  • Vastastikuse mõistmise memorandum salastatud kaitsealase teabe kaitse küsimustes (jõustus 04.02.04)
  • Vastastikuse mõistmise memorandum sõjalise nõuniku lähetamise kohta (jõustus 04.02.04)


Majandussuhted

Saatkonna eestvedamisel toimus 2009.a Eesti elektroonikasektorit tutvustav seminar, millest võttis osa üle 10 elektroonikasektori ettevõtja nii Eestist kui Ühendkuningriikidest. 2009. aastal sai alguse ka Eesti ettevõtjaid ja ettevõtlikke inimesi Londonis ühendav klubi Eesti Gild Londonis. Lisaks EAS ekspordi ja investeeringute edendamise esindajale asus 2009. aastal Londonis tööle ka EAS turismiesindaja.

Kaubavahetus

2007. aastal eksporditi Suurbritanniasse 3 541 miljoni krooni väärtuses kaupu, imporditi aga 5 510 miljoni eest, seega oli bilanss tugevalt negatiivne -1 969 miljonit krooni. 2008. aastal oli Suurbritannia Eesti kaubanduspartnerite tabelis 8. kohal andes väliskaubanduse mahust ca 3%. Kaubakäive oli 9 040 miljonit krooni, millest eksport moodustas 3 511 miljonit krooni ja import 5 529 miljonit krooni, seega on kaubandusbilansi tasakaal tugevasti Suurbritannia kasuks -2018 miljonit krooni. Seega võib öelda, et 2005 aasta tuntav ülejääk on muutunud oluliseks puudujäägiks, mis on püsinud juba kahel viimasel aastal samal tasemel. 2009. aasta esimesel 9 kuul negatiivsed tendentsid kaubakäibes jätkusid, Suurbritannia on taandunud kaubavahetuses Eestiga 13. kohale: 3 458 miljonise kaubakäibe juures on saldo 329 miljoni EEK miinuses. Kaubavahetuse käive moodustab kogu Eesti kaubavahetuse mahust 2,2 %.

 

Eesti–Suurbritannia kaubavahetus 2000–2008:
(allikas: Statistikaamet; % ekspordi-impordi kogukäibest)

 

  EKSPORT
(miljonit krooni)
% IMPORT
(miljonit krooni)
%
2000 2 349 4,4 1 657 2,3
2001 2 434,4 4,2 1 772,6 2,4
2002 2 745 4,7 1 959 2,5
2003 2 607 4,2 1 995 2,2
2004 2 786 3,7 2 330 2,2
2005 3 403 3,5 2 918 2,3
2006 3 084 2,6 3 125 1,9
2007 3 541 3,2 5 510 2,8
2008 3 511 3,0 5 529 2,6

 

Tähtsamad ekspordiartiklid Suurbritanniasse põhikaubavahetuse järgi (2008):

  1. Puit ja puidutooted, puidusüsi 20,1%
  2. Mineraalsed tooted 16,3%
  3. Muud tööstuskaubad (peamiselt mööbel) 14,7%
  4. Masinad ja seadmed 12,5%
  5. Metall ja metallitooted 8,8%
  6. Tekstiil ja tekstiilitooted 4,6%

Tähtsamad impordiartiklid Suurbritanniast põhikaubavahetuse järgi (2008):

  1. Toidukaubad 29,3%
  2. Masinad ja seadmed 27,9%
  3. Metall ja metallitooted 7,1%
  4. Keemiatooted 3,7%
  5. Tekstiil ja tekstiilitooted 3,3%
  6. Mineraalsed tooted 2,7%


Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel tegid Ühendkuningriigi firmad 30.09.2008 seisuga teinud otseinvesteeringuid Eestisse 4,048 miljardi krooni ulatuses. Eesti ettevõtjad on investeerinud Suurbritanniasse 837,8 miljoni kooni.

Valdkondadeks, millesse Ühendkuningriigi firmad on investeerinud enim, on hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus, finantsvahendus, kinnisvara ning üürimis- ja äriteenindus.

Juulis 2004 omandas osaluse AS Tallinna Vesi United Utilities Group, kellele kuulub hetkel 35,3 % AS Tallinna Vee aktsiatest ning mille aktsionärideks on 75% osas Suurbritannia firma United Utilities ja 25% osas Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipank (EBRD).

Briti investeeringud olid seotud ka Eesti Raudteega. Aprillis 2001 Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamise võitnud Baltic Rail Service koosnes neljast firmast, kus üks oli brittide Jarvis International (Briti suurim raudteehooldusfirma). 06.12.2006 kiitis aga Riigikogu heaks valitsuse esitatud otsuse Eesti Raudtee erastamislepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel ning Eesti Raudtee riigile tagasi ostmise.

Seisuga 01.12.2008 on äriregistri andmetel Eestis registreeritud 629 Ühendatud Kuningriigi osalusega või täielikult Ühendatud Kuningriigi kapitalile kuuluvat ettevõtet.

Suurimad Briti kapitaliga firmad äriregistri andmetel:

 

  kapital Briti investeering
1. Mobile Credit Baltic AS 115 mln EEK 115 mln EEK
2. Sertfirst LTD 65 mln EEK 65 mln EEK
3. Continental Woods Pr.Ltd. 10,6 mln EEK 10,6 mln EEK
4. Neil Mackie Godsman 7 mln EEK 7 mln EEK
5. Avon Uk Holdings Ltd 3,2 mln EEK 3,2 mln EEK

 

TURISM

Oluliselt on tihenenud Eesti ja Suurbritannia vahelised turismikontaktid.
Kui 1999. a. ületas Eesti piiri 35 417 Briti passiga inimest, siis aastal 2003 juba 71 097 inimest ehk turistide arv viie aastaga kahekordistus. Briti kodanikud on Eesti külastuste arvuga 8. kohal. Pidevalt kasvab ka Suurbritanniat külastavate eestlaste hulk. Tallinna ja Londoni (Gatwick) vahel seni ainsana otselennuga opereerinud Estonian Air tõstis 2004. a. mais lendude arvu nädalas üheksale. Alates 31. oktoobrist 2004 lisandus neile lendudele veel odavlennufirma EasyJet lennud Tallinna ja Londoni (Stansted) vahel seitse korda nädalas. 2005-2006 toimusid ka Estonian Airi lennud Manchesteri kolm korda nädalas. Tallinna ja Eesti tuntus turismisihtkohana on Suurbritannias viimastel aastatel oluliselt suurenenud, mistõttu on Suurbritannia Eesti turismiarengukavas liigitatud kui arenev (suure potentsiaaliga) turg. Statistikaameti andmetel oli 2008.aastal Suurbritanniast pärit turistide ööbimiste arv Eestis 112 423.

Kaitsealane koostöö

Koostöö Ühendatud Kuningriigiga kuulub ühtede mahukamate hulka. Arvestades meie kaitseväe arenguprioriteete, on leitud valdkonnad, kus britid suudavad meid kõige enam aidata.

Vastavalt Kopenhaageni memorandumile oli Ühendatud Kuningriik osaline Balti Rahuvalvepataljoni (BaltBat) väljaõppe loomisel. Nüüdseks kui BaltBat on oma tegevuse lõpetanud, jätkub kahe riigi koostöö maavägede arendamisel. Ühendatud Kuningriik osaleb aga endiselt mitmete teiste Balti regionaalprojektide toetamises nagu BaltRon (Balti Mereväedivisjon), BaltNet (Balti Õhuseiresüsteem) ja BaltDefCol (Balti Kaitsekolledž). BaltDefCol-i on toetatud nii õppejõudude saatmisega kui saadetud varem ka õppureid.

Suurbritannia on nõustanud Eestit kaitsepoliitika alal, aastatel 1995-1998 töötas Eestis Johnsoni grupp (IDAB). Aastal 2000 initsieeris Sir Garry Johnson kolmepoolse kaitsealase koostöö Gruusiaga.

15. jaanuarist 2001 alustas Kaitseministeeriumis ja Kaitsejõudude peastaabis tööd Briti nõunik kolonelleitnant Tim Park, kelle 2003 oktoobris vahetas välja kolonelleitnant Rupert Lucas, kelle tööperioodi lõpp Eestis oli mai 2009.

Viimase aja olulisimaid kaitsekoostööalaseid projekte on Eesti kontingendi osalus Afganistanis brittide juhitavas PRT-s. Aprillis 2006 kirjutati Tallinnas alla Eesti-Suurbritannia kaitseministeeriumide vastastikuse mõistmise memorandum Afganistanis UK juhitavas PRT-s osalevale Eesti kontingendile osutatava logistilise toetuse kohta.

14.septembril 2006 kirjutas kaitseminister Jürgen Ligi Portsmouthi mereväebaasis alla lepingule Suurbritanniaga kolme Sandown-klassi miinitõrjelaeva hankimiseks. Tehingu maksumus on ligikaudu 800 miljonit krooni, mis on Eesti jaoks üks suuremahulisemaid riigikaitsealaseid hankeid. Esimene laev anti Eestile üle 26. aprillil 2007 Šotimaal Rosyth’i sadamas. Laeva nimi on Admiral Cowan - Eesti Vabadussõjas Briti eskaadrit juhtinud admiral Cowani nime järgi. Lepingu lõpuleviimist märkiv pidulik tseremoonia toimus 17.04.2009 Tallinna Vanasadamas.

Aktiivne kaitsekoostöö on jätkunud ka viimastel aastatel. Eesti üksuse tegevust missioonil Lõuna-Afganistanis on 2009.a korduvalt avalikkuse ees tunnustanud peaminister G. Brown ja välisminister D. Miliband. Intensiivse kaitsekoostöö märgina, otsustas Suurbritannia alates novembrist 2009 tuua Tallinnasse resideerima oma kaitseatašee, kes esindab kaitsekoostöös Suurbritanniat kõigis kolmes Balti riigis. Juunis külastas Tallinna kahel korral lennukikandja HMS Illustrious. Septembris külastas Eesti mereväge ja kaitsejõude Suurbritannia merejõudude ülemjuhataja admiral Sir Mark Stanhope (the First Sea Lord and Chief of Naval Staff), kes tutvus Eesti mereväega, avaldas austust Eesti iseseisvumist toetanud briti mereväelastele ja huvitus Balti Kaitsekolledži tööst.

 

Kultuuri- ja teadussuhted

1996. a. juulis kirjutasid Eesti ja Suurbritannia alla valitsustevahelisele koostöökokkuleppele hariduse, teaduse ja kultuuri vallas, mis on aidanud kaasa sellealaste suhete kiirele ning mitmekülgsele arengule.

Tallinnas asuv Briti Nõukogu on toetanud briti kunsti, muusika, kirjanduse, teatri ja filmi vahendamist Eestisse, samuti on toimunud Suurbritannia eri piirkondi tutvustavaid kultuurifestivale. Briti Nõukogu on tegelenud ka inglise keele õpetajatele täienduskoolituse võimaldamisega.

Erinevad Suurbritannia sihtasutused on toetanud eesti kunsti ja kultuuri, samuti teadustööd. Nii on British Headly Trust'i abiga 600 000 krooni ulatuses restaureeritud Tallinnas asuvat Püha Vaimu kirikut, kus praegu toimuvad ka ingliskeelsed jumalateenistused. Abistatud on ka Eesti Kunstimuuseumi. Põhiliselt meditsiiniuuringuid toetav Wellcome Trust on rahastanud Eesti teadustööd molekulaarbioloogia ja geenitehnoloogia vallas, võimaldades väljapaistvatel teadlastel töötada oma kodumaal. 2003. a. asutati Eestis Suurbritannia vabaühenduse Children's Fire and Burn Trust tütarorganisatsioon, mille eesmärgiks on arendada lapsi ähvardavate tule- ja põletusõnnetuste profülaktikat ja edendada põletushaavade ravi.

Ajavahemikul 2005-2008 on märgatavalt elavnenud Eesti kultuuri tutvustamine Ühendkuningriigis. Nimetamisväärsed suursündmused on olnud: Eesti kultuurifestival Oxfordis ja Eesti Kultuuripäevad Šotimaal (2005), Arvo Pärdi Passio ettekanne Westminster Abbey’s (2006), Vabariigi 90-nda aastapäeva tähistamine ning muusikalise kingituse üleandmine Londonis, WALESTONIA festival (2008) - neli kuud väldanud Eesti kultuurifestival, üks kõigi aegade mahukamaid Eesti kultuuri esitlusi välismaal.

Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud kultuuriüritusi Walestonia festivalil väisasid EV president Toomas Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves, kultuuriminister Laine Jänes tegi töövisiidi Šotimaale ja Walesi, osaledes mitmel Eesti kultuuriüritusel, s.h. Rahvusooper Estonia etendusel. Eesti kultuuri tutvustamisele on kaasa aidanud Eesti aukonsulid: Iain Lawson Šotimaal, Sir Roger Jones Walesis ja John Beevor Inglismaal. Oma panuse on andnud Briti-Eesti Assotsiatsioon (BEST) Londonis. Vastavalt Eesti Keele ja Kultuuri Akadeemilise Välisõppe Programmi nõukogu otsusele rajati 2006. aastal Eesti riigi toel eesti keele ja kultuuri lektoraat Glasgow ülikooli. Londoni ülikooli Slaavi ja Ida-Euroopa uuringute instituudis (SSEES) on võimalik õppida valikainena eesti keelt. Aastal 2005 loodi kultuuriministeeriumi finantseerimisel kultuurinõuniku ametikoht Londoni Eesti saatkonnas. Suuremate koostööprojektide ettevalmistamine on loonud usaldusliku sideme paljude Eesti ja Ühendkuningriigi kultuuriinstitutsioonide vahel.

Eesti on olnud esindatud kõigis Euroopa Komisjoni Londoni klastri projektides: dokumentaalfilmifestivalil “Voyage” (2007), kaasaegse tantsu festivalil “DancEUnion” (2008) ja kunstiteemaliste dokumentaalfilmide festivalil “What’s Art Doc?” (2008).

KIRJANDUS

Kui varem on Briti kirjastustelt ilmunud vaid Jaan Krossi Keisri Hull (1992), Professor Martensi ärasõit (1994), Vandenõu (1995) ja Paigallend (2003), kõik kirjastuselt Harvill Press ning Tõnu Õnnepalu Piiririik (2000, Northwestern University Press), siis aastaks 2009 anti välja teosed kümmekonnalt autorilt: Kristiina Ehin, Doris Kareva, Imbi Paju, Ly Seppel, A.-H. Tammsaare, Mati Unt, Livia Viitol, kirjastajateks Norvik Press, Oleander Press, Lapwing Publications, Coiscéim jt. Kristiina Ehina luulekogu annab kõmri keeles välja kirjastus Barddas Publications. 2005. a. ilmusid Andres Ehini Luuletused (Southword Editions) ning 2007. a. Viivi Luige romaan ”Ajaloo ilu“ (Norvik Press). 2007. a. anti Londonis Ilmar Lehtperele üle Corneliu M Popescu Euroopa luuletõlke auhind Kristiina Ehina luulekogu „The Drums of Silence” (Oleander Press) tõlkimise eest. Mitmendat aastat on Eesti kirjastajad Londoni raamatumessil, 2008. a. osaleti esmakordselt Walestonia festivali raames Hay-on-Wye kirjandusfestivalil. Luuleõhtutega on esinenud viimaste aastate jooksul Kristiina Ehin, Jürgen Rooste, Asko Künnap ja Karl Martin Sinijärv. Glasgow ülikooli juures avati 2009.a Eesti raamatukogu.

KUNST

Eesti kunsti on Suurbritannias tutvustanud mitmete kunstnike näitused. Rahvusvaheliselt tuntud nimedele nagu Kadri Mälk, Marko Mäetamm, Mark Raidpere ja Jaan Toomik, on lisandunud terve rida graafikute, videokunstnike, tekstiili- ja tarbekunstnike esmaesitlusi: Kadri Alesmaa, Peeter Allik, Liisu Arro, Inga Heamägi, Minna Hint, Monika Järg, Kai Kaljo, Raul Keller, Mare Kelpman, Andrei Kormašov, Eeva Käsper, Krista Leesi, Kristiina Norman, Katrin Pere, Kaie Pungas, Mari Sobolev, Maksim Šurin, Aune Taamal, Aili Vahtrapuu, Veronika Valk, Tanel Veenre, Urmas Viik, Kadri Viires, Jaak Visnap. Fotonäitustega on esinenud Annika Haas, Age Peterson, Birgit Püve, Krista Mölder. Eesti kunstist on käinud kõnelemas Hanno Soans ja Andres Kurg. Jüri Kase autorinäitus leidis aset Oxfordis, Vilen Künnapu ja August Künnapu esinesid ühisnäitusega Walestonia festivalil, sama festival jätkas skulptor Tiiu Kirsipuu algatatud kunstnike residentuurprogrammi. Oma kollektsiooniga pääses Londoni Moenädalale Reet Aus. Mitmete näitustega on esinenud Londonis resideeruv Mare Tralla.

2007. a. müüdi Londonis Christie’s oksjonil ka esimene eesti taies, Alice Kase“Käe fragment”. KUMU ja Kingstoni muuseum ning Dorich House teevad koostööd Eestiga seotud rahvusvahelise haardega skulptori Dora Gordine’i loomingu uurimisel.

Suurbtitannia kunsti on Eestis tutvustanud mitmed näitused. Oktoobris 2003 avati Eesti Kunstimuuseumi näitustesaalis Rotermanni soolalaos Briti pop-kunsti ajalooline ülevaatenäitus "AS IS WHEN", graafika aastatest 1961-1972. Aprillis 2004 avati Rotermanni soolalaos Inglise pop-kunsti klassiku Bridget Riley graafika näitus aastatest 1962-2003.
Briti Nõukogu Baltimaades tegutsemise 10. aastapäevaks avati aprillis 2003 Tallinna Kunstihoones näitus nimega "POSH".

17.10.2006 avati Tallinnas kaks näitust tähistamaks Briti kuninganna Elizabeth II visiiti Eestisse. Draakoni galeriis avati Eesti Londoni saatkonna poolt korraldatud Eesti kunstniku Jüri Arraku ja Briti kunstniku P.J. Crook'i ühisnäitus; KUMU-s Briti saatkonna ja Briti Nõukogu korraldatud fotonäitus Loodusfoto 2005, koostatuna Briti Loodusloomuuseumi ning BBC loodusajakirja poolt maailma suurima ja mainekama loodusfoto konkursi töödest.

MUUSIKA

Eesti kultuuri Suurbritannias on tihti esindanud muusika. Viimastel aastatel on korduvalt esitatud eesti heliloojate Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri töid, seal hulgas klassikalise muusika menukontsertide sarjas BBC Proms, mõlema autori nime leiab Briti süvamuusika edetabelitest. Briti koorid ja orkestrid on esitanud ka teiste eesti heliloojate loomingut. Eesti dirigendid Neeme Järvi, Paavo Järvi ja Arvo Volmer on töötanud mitme nimeka Briti sümfooniaorkestriga.

Pärast pikka vaheaega on meedia tähelepanu keskpunktis Londoni orkestreid juhatades Neeme ning nüüd ka Paavo ja Kristjan Järvi. 2009. aasta kevadel teeb debüüdi Londonis Anu Tali. Olari Elts on 2007. aastast Šoti Kammerorkestri esimene külalisdirigent. Eduka Briti debüüdi on teinud Vox Clamantis, tähelepanuväärsemad esinemised: The Sage’is Gateshead’is (2005), ringreis koos Dhafer Youssefiga (2007), esinemine Kuningliku Ooperi Linbury saalis (2008) ning St Pauli katedraalis ja Banqueting Hall’is koos Weekend Guitar Trioga (2008) ja Vale of Glamorgan festivalil (2008). Tähelepanu keskmes on olnud Veljo Tormis: autorikontsert Londonis, aukülalise roll Swaledale’i muusikafestivalil, plaadistused (Holst Singers ja Hyperion), loeng Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias; Toccata Press on välja andnud Tormise meeskooriteoste ja Ester Mägi orkestriteoste CD-d. Urmas Sisaskilt on Briti esiettekanneteks tellitud kaks teost , millest viimane – Veni Creator Spiritus - oli Eesti Vabariigi 90. aastapäevaga seotud muusikaline kingitus Ühendkuningriigile. Erkki-Sven Tüüri ja Arvo Pärdi teoste ettekannetele on lisandunud Toivo Tulevi, Helena Tulve ja Tõnis Kaumanni teoste Briti esiettekanded (2008). Eesti Filharmoonia Kammerkoor on kahel korral olnud BBC Proms’i külaline (2005, 2008) ning esmakordselt kutsutud Edinburghi festivalile (2008). Eesti Rahvusmeeskoori kontserdi koos BBC Walesi Rahvussümfooniaorkestriga Walestonia festivalil kandis üle BBC Radio 3.

Eesti koorimuusikat on Briti saartele toonud Eesti Raadio Laulustuudio, Eesti Televisiooni Tütarlastekoor, Rahvusooper Estonia poistekoor, Orthodox Singers ja Heinavanker. Kontserdireisidel on käinud Heiki Mätliku trio, Anto Pett ja Anne-Liis Poll, Uus Tallinna Trio. Silmapaistev on noore mezzo-soprani Monika-Evelin Liivi edu olulistes rollides Kuningliku Ooperi laval Covent Gardenis, valituna Jette Parkeri noorte lauljate programmi. Juhan Tralla esines väärikalt Singers of the World konkursil Cardiffis. Southbank Sinfonia ees tegi oma dirigendidebüüdi Londonis Mikk Murdvee (2008). Mitu Ühendkuningriigi ringreisi on teinud pärimusmuusika ansambel Ro:toro, kes on esinenud ka koos Eesti-Walesi pärimusmuusika duoga Sild. Londonis on esinenud Kärt Johanson ja Tõnis Mägi, duo Raivo Tafenau ja Meelis Vind andsid kontserte nii Londonis kui ringreisil Kentis. Jazzkvartett koosseisus Raivo Tafenau, Kristjan Randalu, Tanel Ruben ja Taavo Remmel esinesid mitme kontserdiga Walestonia festivalil, pianist Kristjan Randalu on mitmel korral mänginud rahvusvahelistes kooslustes nimekaimas jazziklubis Ronnie Scott’is. 2008. a. parima Euroopa bluusiplaadi väljaandjaks tunnistatud Bullfrog Brown teeb 2009. a. Ühendkuningriigis kaks ringreisi, Londonis andis kontserdi indiemuusika ansambel Pia Fraus. Oma plaadiesitluse ringreisi – kontserdid koos Jason Donovaniga -tegi 2008. a. Hannah. Londonis on esinenud ka poplauljatar Kerli kelle muusikavideod on kõlanud ka MTV-s. Regulaarselt on muusikaelus osalenud Londoni muusikakõrgkoolides õppivad Silver Ainomäe, Anna-Liisa Bezrodnõi ja Sten Lassmann. 23. juunist 9. juulini 2009 toimunud Londoni Festivalil pöördus tähelepanu Eestile ja Tallinnale tänu eesti heliloojate muusikale.

Briti muusikud omakorda on käinud Eestis ja osalenud muusikafestivalidel. Tallinnas on viimastel aastatel esinenud mitmed briti rock- ja popansamblid, nagu Blur, Big Country, Prodigy ja Rolling Stones. 2004. a. märtsis toimusid Tallinnas, Tartus ja Pärnus BBC Šoti Sümfooniaorkestri kontserdid.

TEATER, TANTS

Eesti balletti tuntakse Suurbritannias tänu Toomas Edurile ja Age Oksale (lavanimega Thomas Edur ja Agnes Oaks), kes on aastaid olnud English National Ballet esitantsijad. Samuti tantsib eesti baleriin Tiit Helimets Birminghami Kuninglikus Balletiteatris esitantsijana. Alates 2003. aastast võib aga näha eesti baleriini Eve Mutso't Šotimaa lavadel
30. juunil 2009 jättis Suurbritannia balletipublik hüvasti Briti Rahvusballetis 20 aastat armastatud esipaarina tantsinud Edur ja Age Oksaga, kes Inglise Rahvusballeti esipaarina, on vaieldamatult suurimat tähelepanu võitnud Eesti kunstnikud, esinedes ka Wembley staadionil printsess Diana mälestuskontserdil, mida edastasid 140 riigi telekanalid. Šoti Rahvusballetis tantsib pearolle Eve Mutso. Esimese Suurbritannia reisi tegi Rahvusooper Estonia kaasaegse balleti etendusega „Hamlet“ Taliesin Centre’is Walesis, balleti originaalkoreograafia autoriks Oksana Titova. Titova, Taavet Jansen ja Päär Pärenson esinesid edukalt ka Londoni tantsuteatris The Place etendusega „The Last Hairy“.

VAT Teatri „Kalevipoja“ etendused toimusid Londoni nimekas uue kunsti keskuses ICA-s. Väga edukas oli Jaan Tätte „Ristumine peateega“, mida näidati Londonis isegi kahel laval, teatris Blue Elephant ja Arcola teatris, lavastajaks Liisa Smith. Urmas Vadi etenduse “The Real Elvis” lavastatud lugemised toimusid Unicorn Theatre’s Londonis. The Place’s Londonis esinesid Anne Juren ja Krõõt Juurak kaasaegse tantsu etendusega “Look Look”, Triin Reemann ja Silver Elvest olid etendusega “Good Knews” Purcell Room’is South Bank Centre’is.
Mitmendat aastat õpivad Sokratese programmi vahetusüliõpilastena Londonis Rose Bruford College’is Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia noored näitlejad, lavastajad ja dramaturgid.

FILM

2006. a. oli Rahvusvahelisel Animatsioonifestivalil kolm päeva Curzon Soho’s Londonis pühendatud Eesti animafilmile. Lisaks Eesti joonisfilmi ja Eesti nukufilmi stuudiote fookusele nimetatud festivalil, kus oli kavas enamik Eesti animaatorite viimase aja loomingust, esitleti festivalil ka Eesti nukufilmi 50. juubelile pühendatud ulatuslikku näitust "Having Soul". Festivalide programmides on olnud Mari-Liis Bassovskaja, Jelena Girlini, Rao Heidmetsa, Urmas Jõemehe, Ülo Pikkovi ja Riho Undi tööd, oma filme käinud tutvustamas Kaspar Jancis, Mait Laas, Priit Pärn ja Priit Tender. Priit Pärn on läbi viinud filmikoolitusi Londonis ja Newportis Walesis.

Mängufilmidest on aastatel 2008 ja 2009 kõige enam tähelepanu pälvinud Ilmar Raagi „Klass“, Veiko Õunpuu „Sügisball“ ja René Vilbre „Ma olin siin“, mida on näidatud mitmetel festivalidel, s.h. Edinburghis, Glasgow’s ja Londonis. Glasgow Ülikooli Filmimajas on linastunud ka „Müümise kunst“ ja „Sigade revolutsioon“ (2008), filme kommenteerimas Jaak Kilmi ja Tristan Priimägi. Dokumentaalfilmide festivalidel Londonis on näidatud Ivar Heinmaa “Afganistani arme”(2007) ning Kersti Uibo „Vaikelu naisega“ (2008), mida autor ise tutvustas ja kommenteeris. Jim Tusty dokumentaalfilmi „The Singing Revolution“ näidati Eesti Päeval Swaledale’i festivalil 2006. aastal. Eesti filmipäevad Bradfordis tõid filme kommenteerima Jaak Lõhmuse, kavas rida dokumentaalfilme – „Kes meil metsas elavad“, „Söerikastaja“, „Minu Eestimaa, „Naeratavad naised“, joonisfilmid „Lotte“ ja „Leiutajateküla Lotte“ ning „Nimed Marmortahvlil“.

Varasemast nimetagem, et ÜK-s on linastatud „Ristumine peateega“ (2002), „Head Käed“ (2003) ning "Nimed marmortahvlil" (2004).

MUU

1998. a. oktoobris toimus Tallinnas esimene suurem Briti kultuuri tutvustav ürituste sari nimetusega Briti Nädal. 1999. a. novembris toimus sama üritus pealkirja all "Briti moe ja disaini päevad".

Septembris 2003 toimus Tartus Walesi päev. Walesi esimene minister Rhodri Morgan pidas koos kirjanik Jaan Kaplinskiga avaliku mõttevahetuse teemal "Wales ja Eesti: jääda Euroopas iseendaks". Debati moderaatoriks oli ülikooli rektor professor Jaak Aaviksoo. Lisaks toimus Tartus ka Walesi kultuuri tutvustavate ürituste sari.

Hea näide koostööst Briti ja Eesti teadlaste vahel on septembris 2003. a. toimunud Geenifoorum, mille sarjas varem on toimunud juba kolm rahvusvahelist konverentsi.

Tartu Ülikooliga koostöös korraldatakse regulaarselt Briti uuringute konverentse. Viimane suurem ettevõtmine oli 5. Rahvusvaheline Briti Uuringute konverents teemal "Suurbritannia Euroopa ja Ameerika vahel", mis toimus aprillis 2004. a. Tartu Ülikoolis.

Tervitades Eesti ühinemist Euroopa Liiduga korraldas Briti Nõukogu ja Briti saatkond Eestis märtsist juulini 2004 erinevaid üritusi nimetuse all "Ideede risttee". Nende ürituste alla kuulusid BBC Šoti Sümfooniaorkestri kontserdid erinevates Eesti linnades, klubi weekend, noorte väravavahtide päev jne.

Juulis 2004 toimus Tallinnas Šoti nädal, mis hõlmas kirjut programmi erinevatest äri- (äriseminaril osales üle 53 Šoti ärimeest ja välja oli pandud üle 60 stendi) ja kultuuriüritustest (kohal olid m.h. Perth Youth Orchestra, Dumbarton ja District Pipe Band, North Sea Gas). 1.-9. novembril 2005 toimusid Šotimaal Eesti kultuuri- ja äripäevad, mis oli aegade suurim ettevõtmine kogu Suurbritannias. Toimusid Eesti Rahvusmeeskoori kontserdid, pärimusmuusikute töötoad ning kontserdid erinevais Šoti paigus, ehtekunstisümpoosiumid ning erinevad näitused. Toimus kolm äriseminari pea 40-ne Eesti ärimehe osavõtul, välisministri ning kultuuriministri visiit.

Londoni ülikooli Slaavi ja Ida-Euroopa uuringute instituudis (School for Slavonic and Eastern European Studies - SSEES) on võimalik õppida valikainena eesti keelt. Selleks vajalikud vahendid on tagatud kuni aastani 2005 Briti Välisministeeriumi, SSEESi ning Eesti Haridusministeeriumi koostöös.

Nii Suurbritannia kui Eesti on püüelnud mõlema riigi jaoks oluliste ajaloosündmuste jäädvustamise ja parema tundmaõppimise poole. Laidoneri Muuseum on kogunud andmeid Briti mereväe operatsioonide kohta Soome lahel pärast I Maailmasõja lõppu, tõkestamaks bolševike edasitungi.

Naissaarel ja Vaindloo saarel on tähistatud Briti sõjaväelaste hauad. 28. mail 1998. a. avas prints Andrew, Yorki hertsog Meremuuseumis mälestustahvli Briti Kuningliku Mereväe ohvitseridele ja meremeestele, kes võitlesid ja andsid oma elu Eesti Vabadussõjas 1918-1920. 2003. a. suvel avati Tallinna Püha Vaimu kirikus mälestustahvel kõigile Briti sõjaväelastele, kes hukkusid aastatel 1918-1920, toetades Eestit Vabadussõjas. Samaväärne mälestustahvel avati ka Suurbritannias 16. detsembril 2005 Portsmouthi katedraalis prints Andrew ja Eesti Kaitseväe juhataja admiral Kõutsi poolt.

2008. aastal tõi rate.ee looja Andrei Korobeinik Eestisse võidu esimeselt rahvusvaheliselt noorte multimeedias tegutsevate ettevõtjate konkursilt. Rahvusvaheline eliitkool Atlantic Kolledž andis Walestonia festivali raames ühele Eesti tudengile stipendiumi õppimiseks kolledžis aastatel 2009-2011.

Saatkonna toel ja kaasabil asutati ja alustas 2009. aastal tööd Eesti Kool Londonis, mis pakub lastele eesti keele ja kultuuri täiendõpet. Eesti lastelaager Inglismaal tähistas 2009. aastal oma 60. juubelit.

Eesti rahvuskoondise esiväravavaht Mart Poom on mänginud Inglise jalgpalliklubides FC Portsmouth, FC Derby County, FC Sunderland ja alates 2005-2007 kaitses ta Londoni Arsenali väravat. Märtsis 2009 valiti Mart Poom Derby 125 aastase ajaloo paremuselt teiseks väravavahiks.

 

TopBack

© Eesti Suursaatkond Londonis 16 Hyde Park Gate, LONDON SW7 5DG, tel. 44 (0)20 75893428, e-mail: london@mfa.ee