Eesti ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

29.11.2007

Voldik: Tema Majesteedi kuninganna Elizabeth II ja Tema Kuningliku Kõrguse prints Philipi, Edinburghi hertsogi riigivisiit Eesti Vabariiki 19.-20. oktoobril 2006

Eesti ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik kirjutasid diplomaatiliste suhete taastamise ühisdeklaratsioonile alla 5. septembril 1991. Suursaatkonnad taasavati Londonis ja Tallinnas.

Briti suursaadik Eestis on alates 29. novembrist 2007 Peter Carter ning ning Eesti uus suursaadik Londonis Margus Laidre esitas oma volikirjad kuningannale 28.märtsil 2006.

Ühendkuningriigis esindavad Eesti huve ka aukonsul John Beevor Cheltenhamis, kes alustas tegevust 1998. a. septembris, aukonsul Šotimaal Iain Lawson, alates novembrist 2003 ning aukonsul Walesis Sir Roger Jones oktoobrist 2005.

Varasemad Briti suursaadikud Eestis on olnud:

Nigel Robert Haywood (november 2003 - november 2007)Sarah Squire (september 2000 - november 2003)
Timothy James Craddock (august 1997 - september 2000)
Charle Richard Lucien de Chassiron (oktoober 1994 - juuli 1997)
Brian Buik Low (oktoober 1991 - august 1994)

Eestit on Ühendkuningriigis esindanud:

Kaja Tael suursaadikuna (oktoober 2001 - jaanuar 2006)
Raul Mälk suursaadikuna (detsember 1996 - september 2001)
Riivo Sinijärv suursaadikuna (veebruar 1993 - aprill 1995)
Allan Sepp ajutise asjurina (mai 1992 - veebruar 1993)
Eerik Niiles Kross ajutise asjurina (detsember 1991 - mai 1992)

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik on olnud Eesti iseseisvumise ja edasise arengu tugev toetaja. Suhete algusajaks võib lugeda Eesti Vabadussõja perioodi, mil Suurbritannia saatis Eesti rannikut kindlustama mereväeeskaadri admiral E. A. Sinclairi juhtimisel. Eesti Vabariigi iseseisvuse eest langenud Briti meremehed on maetud Tallinna Sõjaväe kalmistule.

1920ndad ja 1930ndad aastad tõid kaasa Eesti ja Suurbritannia majandussuhete kiire arengu. Sel ajal oli Suurbritannia Eestile oluline kaubanduspartner, kuhu läks 30% Eesti ekspordist.

Suurbritannia pole kunagi tunnustanud Eesti annekteerimist 1940. a. Suurbritannia taaskinnitas oma tunnustust Eesti iseseisvusele 27. augustil 1991. a., kui oli taastatud de facto riiklik iseseisvus. Sestsaadik on kahe riigi suhete areng olnud konstruktiivne ja stabiilne. 1992. a. juulis taastas Suurbritannia viisavaba piiriületusrežiimi Eestiga, olles sellega esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kes taastas sõlmitud lepingute kehtivuse Eesti Vabariigiga ja kaotas viisanõude Eesti kodanikele.

Kahe maa elavatest suhetest annab tunnistust tihe visiidigraafik. Eestit on külastanud mitmed Briti kuningakoja liikmed ja mitmed Suurbritannia kõrgemad riigitegelased.

Suurbritannia ja Eesti vahel on aktiivsed ja head suhted, viimastel aastatel on koostöö järjest tihenenud. Varem oli koostöös olulisel kohal Eesti valmistumine Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamisel. Seoses Eesti hõlmamisega nende organisatsioonide töösse ja täisliikmeks saamisega 2004. a. kevadel on koostöö iseloom järkjärgult muutunud. Euroopa Liidu alases koostöös on viimasel ajal üheks keskseks teemaks olnud energia ja kliimamuutused. Järjest suurem osakaal Eesti ja Briti vahelistes suhetes on ministeeriumide ja teiste ametkondade suhtlusel seoses EL igapäevaste aktuaalsete küsimustega. Suurbritannia on üks kaalukamaid panustajaid NATOs ja Euroopa Liidu ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas. See määrab kahe riigi vahelise julgeolekupoliitilise dialoogi iseloomu. Suurbritannia on andnud Eestile tugevat abi kaitsereformide läbiviimisel (vt eraldi Julgeolekualane koostöö). Kahel riigil on ka kogemus ühiste ülesannete lahendamisest rahvusvahelisel areenil. Eesti ja Suurbritannia on mõlemad Iraagi stabiliseerimise rahvusvahelise koalitsiooni liikmed, koos ollakse Afganistanis Helmandi provintsis.

Mitmeid aastaid on Eestil ja Suurbritannial olnud viljakas koostöö kolmandate riikide abistamisel. Selle koostöö käigus on antud edasi Eesti üleminekureformide kogemusi riikidele, kus need reformid on käimas või seisavad ees. Koos on abistatud Ukraina, Gruusia ja Moldova riigiasutusi, sh EL alase oskusteabe vallas ning õigussüsteemi ja kaitsestruktuuride reformimisel.

Kahe riigi suhete lahutamatuks osaks on parlamentidevaheline koostöö. Briti parlamendis tegutseb Eesti parlamendigrupp, mille esimees on Alamkoja liige Gordon Marsden. Riigikogu Eesti-Suurbritannia parlamendigrupi esimees on Sven Mikser. Mitmete Eesti ja Briti erakondade vahel on samuti aktiivsed sidemed.

2002. a. sügisel asutati Londonis Briti-Eesti Assotsiatsioon (BEST). BEST ühendab neid Briti ühiskonna liikmeid, kellel on huvi Eesti vastu ning kes soovivad kaasa aidata Eesti tuntuse suurendamisele Suurbritannias. BEST on korraldanud üritusi Eesti ühiskonnaelu erinevate tahkude tutvustamiseks, kus reeglina on osalenud külalised Eestist. Liikmetele ja teistele huvilistele ilmub kaks korda aastas ajakiri "Lennuk".

Heaks tavaks on poliitikute ja ametiisikute esinemine avalike loengutega külastuste käigus. Eurominister Denis Macshane esines 2002. a. novembris Tallinnas loenguga Suurbritannia Euroopa-poliitikast. Välisminister Urmas Paet esines novembris 2005 Chatham House'is, endine välisminister Kristiina Ojuland esines loengutega kahel korral -2004. a. veebruaris Oxfordis ning 2002. a. Londonis Kuninglikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis. Viimastel aastatel on loengutega esinenud veel president Arnold Rüütel, peaminister Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, suursaadik Jüri Luik, Riigikantselei Euroopa sekretariaadi direktor Henrik Hololei (koos Suurbritannia valitsuskabineti liikme Peter Hainiga), Eesti Panga asepresident Andres Sutt, suursaadik Matti Maasikas jt. 2006. aasta jaanuaris esines peaminister Andrus Ansip Londoni majanduskoolis teemal The European Union: a positive view ning veebruaris pidas president Toomas-Hendrik Ilves ettekande Oxford Unionis.

Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi Valitsuse vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

• Lennundusalane leping (jõustus 03.03.93)
• Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi vaheline rahvusvaheline liikluskindlustuse leping (jõustus 01.07.93)
• Vastastikuse mõistmise memorandum kaitse ja koostöö küsimustes (jõustus 03.10.94)
• Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 16.12.94)
• Tulu- ja kapitali juurdekasvu maksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 19.12.94)
• Hariduse-, teaduse- ja kultuurialase koostöö leping (jõustus 18.07.96)
• Kokkulepe rahvusvahelise maanteeveo korraldamisest (jõustus 21.08.98)
• Vastastikuse mõistmise memorandum salastatud kaitsealase teabe kaitse küsimustes (jõustus 04.02.04)
• Vastastikuse mõistmise memorandum sõjalise nõuniku lähetamise kohta (jõustus 04.02.04)

Kui 1997. aastal oli Eesti kaubandusbilanss Suurbritanniaga 401,3 miljonit krooniga miinuses ning väike defitsiit säilis veel 1998. aastal, siis alates 1999. aastast on kaubavahetuse bilanss olnud Eesti jaoks positiivne. 2005. aastal kasvas kaubavahetuse käive hüppeliselt 23,5% 6321 miljoni kroonini, millest eksport moodustas 3403 miljonit krooni (kasv 22% a/a) ja import 2918 miljonit krooni (kasv 25% a/a). Kaubavahetuse saldo oli seega 485 miljoni krooniga ülejäägis. Kaubavahetuse käibelt oli Suurbritannia 2005. aastal Eesti tähtsuselt 8. kaubanduspartner (2,8% kogu Eesti kaubavahetusest). 2006.aasta lõppes kaubavahetuselt väikese defitsiidiga -40 miljonit krooni, kuigi kaubavahetus kasvas 2,2%. Koguikäive 6,2 miljardit krooni, millega Suurbritannia oli 2006.aastal 12. kaubanduspartner.).

Eesti-Suurbritannia kaubavahetus 1997-2006:
(allikas: Statistikaamet; % ekspordi-impordi kogukäibest)

Tähtsamad ekspordiartiklid Suurbritanniasse põhikaubavahetuse järgi (2006):

1. Puit ja puidutooted, puidusüsi 40%
2. Muud tööstuskaubad (peamiselt mööbel) 16,2%
3. Metall ja metallitooted 8,8%
4. Masinad ja seadmed 8,7%
5. Tekstiil ja tekstiilitooted 7,7%
6. Mineraalsed tooted 3,9%

Tähtsamad impordiartiklid Suurbritanniast põhikaubavahetuse järgi (2006):

1. Masinad ja seadmed 48,3%
2. Metall ja metallitooted 10,9%
3. Keemiatooted 6,2%
4. Tekstiil ja tekstiilitooted 6,2%
5. Mineraalsed tooted 5,4%
6. Toidukaubad 4,4%

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel tegid Ühendkuningriigi firmad 2006.aastal otseinvesteeringuid Eestisse 6,042 miljardi krooni ulatuses, moodustades 3,1% kõigist otseinvesteeringutest, millega oldi 3. kohal.

Valdkondadeks, millesse Ühendkuningriigi firmad on investeerinud enim, on hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus, finantsvahendus, kinnisvara ning üürimis- ja äriteenindus.

Paljud Briti ettevõtted on osalenud Eesti erastamiskonkurssidel. 28.11.2000 sõlmis Erastamisagentuuri Nõukogu Briti raudteefirma GB Railways ostu-müügilepingu 100% Edelaraudtee aktsiate omandamiseks. Ostu hind oli 10 miljonit krooni ja lepingu sõlmimisega kohustus GB Railways viie aasta jooksul investeerima ettevõttesse 260 miljonit krooni.

AS Tallinna Vesi 50,4% aktsiate erastamiskonkursil tunnistas erastamiskomisjon 05.12.2000 parimaks pakkumiseks firma International Water UU ostupakkumise. Aktsiate ostu ja erastamistehingu hind oli ühtekokku 1,3 miljardit krooni. Võidufirma on kahe briti vee-ettevõtte ühisfirma: International Water Group ja United Utilities Group. Erastamisleping sõlmiti 24.01.2001 Ettevõtte ümberstruktureerimise käigus müüs International Water Group juulis 2004 oma osaluse United Utilities Group'le, kellele kuulub hetkel 35,3 % AS Tallinna Vesi aktsiatest ning aktsionärideks on 75% osas United Utilities ja 25% osas Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipank (EBRD).

Briti investeeringud olid seotud ka Eesti Raudteega. Aprillis 2001 Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamise võitnud Baltic Rail Service koosnes neljast firmast, kus üks oli brittide Jarvis International (Briti suurim raudteehooldusfirma). 06.12.2006 kiitis aga Riigikogu heaks valitsuse esitatud otsuse Eesti Raudtee erastamislepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel ning Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamise.

Seisuga.02.04.2007 on äriregistri andmetel Eestis registreeritud 444 Ühendatud Kuningriigi osalusega või täielikult Ühendatud Kuningriigi kapitalile kuuluvat ettevõtet.

Suurimad Briti kapitaliga firmad äriregistri andmetel:

TURISM

Oluliselt on tihenenud Eesti ja Suurbritannia vahelised turismikontaktid.
Kui 1999. a. ületas Eesti piiri 35 417 Briti passiga inimest, siis aastal 2003 juba 71 097 inimest ehk turistide arv viie aastaga kahekordistus. Briti kodanikud on Eesti külastuste arvuga 8. kohal. Pidevalt kasvab ka Suurbritanniat külastavate eestlaste hulk. Tallinna ja Londoni (Gatwick) vahel seni ainsana otselennuga opereerinud Estonian Air tõstis 2004. a. mais lendude arvu nädalas üheksale. Alates 31. oktoobrist 2004 lisandus neile lendudele veel odavlennufirma EasyJet lennud Tallinna ja Londoni (Stansted) vahel seitse korda nädalas. 2005-2006 toimusid ka Estonian Airi lennud Manchesteri kolm korda nädalas. Tallinna ja Eesti tuntus turismisihtkohana on Suurbritannias viimastel aastatel oluliselt suurenenud, mistõttu on Suurbritannia Eesti turismiarengukavas liigitatud kui arenev (suure potentsiaaliga) turg.

Kaitsealane koostöö

Koostöö Ühendatud Kuningriigiga kuulub ühtede mahukamate hulka. Arvestades meie kaitseväe arenguprioriteete, on leitud valdkonnad, kus britid suudavad meid kõige enam aidata.

Vastavalt Kopenhaageni memorandumile oli Ühendatud Kuningriik osaline Balti Rahuvalvepataljoni (BaltBat) väljaõppe loomisel. Nüüdseks kui BaltBat on oma tegevuse lõpetanud, jätkub kahe riigi koostöö maavägede arendamisel. Ühendatud Kuningriik osaleb aga endiselt mitmete teiste Balti regionaalprojektide toetamises nagu BaltRon (Balti Mereväedivisjon), BaltNet (Balti Õhuseiresüsteem) ja BaltDefCol (Balti Kaitsekolledž). BaltDefCol-i on toetatud nii õppejõudude saatmisega kui saadetud varem ka õppureid.

Suurbritannia on nõustanud Eestit kaitsepoliitika alal, aastatel 1995-1998 töötas Eestis Johnsoni grupp (IDAB). Aastal 2000 initsieeris Sir Garry Johnson kolmepoolse kaitsealase koostöö Gruusiaga.

15. jaanuarist 2001 alustas Kaitseministeeriumis ja Kaitsejõudude peastaabis tööd Briti nõunik kolonelleitnant Tim Park, kelle 2003 oktoobris vahetas välja kolonelleitnant Rupert Lucas.

Viimase aja olulisimaid kaitsekoostööalaseid projekte on Eesti kontingendi osalus Afganistanis brittide juhitavas PRT-s. Aprillis 2006 kirjutati Tallinnas alla Eesti-Suurbritannia kaitseministeeriumide vastastikuse mõistmise memorandum Afganistanis UK juhitavas PRT-s osalevale Eesti kontingendile osutatava logistilise toetuse kohta.

14.septembril 2006 kirjutas kaitseminister Jürgen Ligi Portsmouthi mereväebaasis alla lepingule Suurbritanniaga kolme Sandown-klassi miinitõrjelaeva hankimiseks. Tehingu maksumus on ligikaudu 800 miljonit krooni, mis on Eesti jaoks üks suuremahulisemaid riigikaitsealaseid hankeid. Esimene laev anti Eestile üle 26. aprillil 2007 Šotimaal Rosyth'i sadamas. Laeva nimi on Admiral Cowan - Eesti Vabadussõjas Briti eskaadrit juhtinud admiral Cowani nime järgi.

Kultuuri- ja teadussuhted

1996. a. juulis kirjutasid Eesti ja Suurbritannia alla valitsustevahelisele koostöökokkuleppele hariduse, teaduse ja kultuuri vallas, mis on aidanud kaasa sellealaste suhete kiirele ning mitmekülgsele arengule.

Tallinnas asuv Briti Nõukogu on toetanud briti kunsti, muusika, kirjanduse, teatri ja filmi vahendamist Eestisse, samuti on toimunud Suurbritannia eri piirkondi tutvustavaid kultuurifestivale. Briti Nõukogu on tegelenud ka inglise keele õpetajatele täienduskoolituse võimaldamisega.

Erinevad Suurbritannia sihtasutused on toetanud eesti kunsti ja kultuuri, samuti teadustööd. Nii on British Headly Trust'i abiga 600 000 krooni ulatuses restaureeritud Tallinnas asuvat Püha Vaimu kirikut, kus praegu toimuvad ka ingliskeelsed jumalateenistused. Abistatud on ka Eesti Kunstimuuseumi. Põhiliselt meditsiiniuuringuid toetav Wellcome Trust on rahastanud Eesti teadustööd molekulaarbioloogia ja geenitehnoloogia vallas, võimaldades väljapaistvatel teadlastel töötada oma kodumaal. 2003. a. asutati Eestis Suurbritannia vabaühenduse Children's Fire and Burn Trust tütarorganisatsioon, mille eesmärgiks on arendada lapsi ähvardavate tule- ja põletusõnnetuste profülaktikat ja edendada põletushaavade ravi.

KIRJANDUS

Mis puutub eesti kirjandusse, siis inglise keelde on tõlgitud vaid üksikuid kõige silmapaistvamaid kaasaegseid kirjanikke. 2003. a. ilmunud Jaan Krossi "Paigallend" on seda olulisem kirjandussündmus.

KUNST

Oktoobris 2003 avati Eesti Kunstimuuseumi näitustesaalis Rotermanni soolalaos Briti pop-kunsti ajalooline ülevaatenäitus "AS IS WHEN", graafika aastatest 1961-1972. Aprillis 2004 avati Rotermanni soolalaos Inglise pop-kunsti klassiku Bridget Riley graafika näitus aastatest 1962-2003.

Eesti kunstnikest on Londonis viimastel aastatel isikunäitustega esinenud Peeter Laurits ja Jaan Toomik. Mitmed teised eesti kunstnikud on esinenud erinevatel grupinäitustel foto- ja videokunstiga.

Briti Nõukogu Baltimaades tegutsemise 10. aastapäevaks avati aprillis 2003 Tallinna Kunstihoones näitus nimega "POSH".

17.10.2006 avati Tallinnas kaks näitust tähistamaks Briti kuninganna Elizabeth II visiiti Eestisse. Draakoni galeriis avati Eesti Londoni saatkonna poolt korraldatud Eesti kunstniku Jüri Arraku ja Briti kunstniku P.J. Crook'i ühisnäitus; KUMU-s Briti saatkonna ja Briti Nõukogu korraldatud fotonäitus Loodusfoto 2005, koostatuna Briti Loodusloomuuseumi ning BBC loodusajakirja poolt maailma suurima ja mainekama loodusfoto konkursi töödest.

MUUSIKA

Eesti kultuuri Suurbritannias on tihti esindanud muusika. Viimastel aastatel on korduvalt esitatud eesti heliloojate Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri töid, seal hulgas klassikalise muusika menukontsertide sarjas BBC Proms, mõlema autori nime leiab Briti süvamuusika edetabelitest. Briti koorid ja orkestrid on esitanud ka teiste eesti heliloojate loomingut. Eesti dirigendid Neeme Järvi, Paavo Järvi ja Arvo Volmer on töötanud mitme nimeka Briti sümfooniaorkestriga.

Sageli külastavad Suurbritanniat Eesti koorid, sealhulgas Eesti Filharmoonia Kammerkoor, kelle dirigendiks on britt Paul Hillier.

2004. a. mais toimusid Londonis, Purcell Roomis ja Oxfordis Heiki Mätliku trio kontserdid.

Mais 2005. a. toimusid Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdid Inglismaal ja Šotimaal. Kontserdid olid pühendatud Arvo Pärdi 70. juubelile.

Briti muusikud omakorda on käinud Eestis ja osalenud muusikafestivalidel. Tallinnas on viimastel aastatel esinenud mitmed briti rock- ja popansamblid, nagu Blur, Big Country, Prodigy ja Rolling Stones. 2004. a. märtsis toimusid Tallinnas, Tartus ja Pärnus BBC Šoti Sümfooniaorkestri kontserdid.

TEATER, KINO, TANTS

Viimastel aastatel on avanenud ka võimalusi osaleda Briti filmifestivalidel. Eesti filmikunsti on esindanud "Ristumine peateega", mida näidati Londonis, Barbicani keskuses 2002. a. sügisel, ning "Head käed", mis läks Suurbritannias ringreisile 2003. a. Bristoli festivalil tutvustati Eesti lühifilme, Newcastle'is leidis septembris 2003 aset esimene Northern Lights Film Festival, mille üheks põhisündmuseks oli Briti ja Eesti autorite lühifilmide võistlus. Projekti käigus filmisid britid Tallinnas ja eestlased Newcastle's.

2004. a. osales Eesti film "Nimed marmortahvlil" prestiižsel Bradfordi filmifestivalil. Sama film osales koos paari dokumentaal- ja nukufilmiga ühes Londoni tuntumas kinos Curzon Soho Eestile pühendatud filmifestivalil "Made in Europe 2: Made in Estonia".

Samas on Suurbritannia filmid osalenud pea kõikidel PÖFF-idel. Viimasel 10-ndal filmifestivalil osales üle 15-ne Suurbritannia filmi ning filmifestivali mitteametlikuks avalöögiks sai kontsert-film Viru keskuse aatriumis: Diplomaatilised noodid -Vanade saarte hääled, kus esinesid Šoti pärimusmuusikud eelmise sajandi 20-ndate/30-ndate aastate tummfilmide taustal elust Šotimaa saartel.

Eesti balletti tuntakse Suurbritannias tänu Toomas Edurile ja Age Oksale (lavanimega Thomas Edur ja Agnes Oaks), kes on aastaid olnud English National Ballet esitantsijad. Samuti tantsib eesti baleriin Tiit Helimets Birminghami Kuninglikus Balletiteatris esitantsijana. Alates 2003. aastast võib aga näha eesti baleriini Eve Mutso't Šotimaa lavadel.

MUU

1998. a. oktoobris toimus Tallinnas esimene suurem Briti kultuuri tutvustav ürituste sari nimetusega Briti Nädal. 1999. a. novembris toimus sama üritus pealkirja all "Briti moe ja disaini päevad".

Septembris 2003 toimus Tartus Walesi päev. Walesi esimene minister Rhodri Morgan pidas koos kirjanik Jaan Kaplinskiga avaliku mõttevahetuse teemal "Wales ja Eesti: jääda Euroopas iseendaks". Debati moderaatoriks oli ülikooli rektor professor Jaak Aaviksoo. Lisaks toimus Tartus ka Walesi kultuuri tutvustavate ürituste sari.

Hea näide koostööst Briti ja Eesti teadlaste vahel on septembris 2003. a. toimunud Geenifoorum, mille sarjas varem on toimunud juba kolm rahvusvahelist konverentsi.

Tartu Ülikooliga koostöös korraldatakse regulaarselt Briti uuringute konverentse. Viimane suurem ettevõtmine oli 5. Rahvusvaheline Briti Uuringute konverents teemal "Suurbritannia Euroopa ja Ameerika vahel", mis toimus aprillis 2004. a. Tartu Ülikoolis.

Tervitades Eesti ühinemist Euroopa Liiduga korraldas Briti Nõukogu ja Briti saatkond Eestis märtsist juulini 2004 erinevaid üritusi nimetuse all "Ideede risttee". Nende ürituste alla kuulusid BBC Šoti Sümfooniaorkestri kontserdid erinevates Eesti linnades, klubi weekend, noorte väravavahtide päev jne.

Juulis 2004 toimus Tallinnas Šoti nädal, mis hõlmas kirjut programmi erinevatest äri- (äriseminaril osales üle 53 Šoti ärimeest ja välja oli pandud üle 60 stendi) ja kultuuriüritustest (kohal olid m.h. Perth Youth Orchestra, Dumbarton ja District Pipe Band, North Sea Gas). 1.-9. novembril 2005 toimusid Šotimaal Eesti kultuuri- ja äripäevad, mis oli aegade suurim ettevõtmine kogu Suurbritannias. Toimusid Eesti Rahvusmeeskoori kontserdid, pärimusmuusikute töötoad ning kontserdid erinevais Šoti paigus, ehtekunstisümpoosiumid ning erinevad näitused. Toimus kolm äriseminari pea 40-ne Eesti ärimehe osavõtul, välisministri ning kultuuriministri visiit.

Londoni ülikooli Slaavi ja Ida-Euroopa uuringute instituudis (School for Slavonic and Eastern European Studies - SSEES) on võimalik õppida valikainena eesti keelt. Selleks vajalikud vahendid on tagatud kuni aastani 2005 Briti Välisministeeriumi, SSEESi ning Eesti Haridusministeeriumi koostöös.

Nii Suurbritannia kui Eesti on püüelnud mõlema riigi jaoks oluliste ajaloosündmuste jäädvustamise ja parema tundmaõppimise poole. Laidoneri Muuseum on kogunud andmeid Briti mereväe operatsioonide kohta Soome lahel pärast I Maailmasõja lõppu, tõkestamaks bolševike edasitungi.

Naissaarel ja Vaindloo saarel on tähistatud Briti sõjaväelaste hauad. 28. mail 1998. a. avas prints Andrew, Yorki hertsog Meremuuseumis mälestustahvli Briti Kuningliku Mereväe ohvitseridele ja meremeestele, kes võitlesid ja andsid oma elu Eesti Vabadussõjas 1918-1920. 2003. a. suvel avati Tallinna Püha Vaimu kirikus mälestustahvel kõigile Briti sõjaväelastele, kes hukkusid aastatel 1918-1920, toetades Eestit Vabadussõjas. Samaväärne mälestustahvel avati ka Suurbritannias 16. detsembril 2005 Portsmouthi katedraalis prints Andrew ja Eesti Kaitseväe juhataja admiral Kõutsi poolt.

Eesti rahvuskoondise esiväravavaht Mart Poom on mänginud Inglise jalgpalliklubides FC Portsmouth, FC Derby County, FC Sunderland ja alates 2005. aastast kaitseb ta Londoni Arsenali väravat.