Eesti julgeolekupoliitika

22.10.2007

Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on tagada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Kuivõrd rahvusvaheline julgeolek on jagamatu, on Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika juhtpõhimõtteks olla ise aktiivne julgeoleku tagaja ja osaleda erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide (NATO, EL, ÜRO, OSCE) juhitud kriisiohje- ja rahuoperatsioonides. Need juhtpõhimõtted kajastuvad ka 2004. aastal Riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alustes, mis käsitlevad Eesti julgeolekupoliitikat keskpikas perspektiivis.

Eesti liitumine NATO ja ELiga kindlustas oluliselt Eesti julgeolekut, ühtlasi lülitus Eesti nende organisatsioonide julgeoleku- ja kaitsekoostöösse eesmärgiga aidata laiemalt kaasa rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse kindlustamisele.

NATO

Liikmesus kollektiivse kaitse organisatsioonis NATO kindlustab Eesti sõjalise julgeoleku,  võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ja kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse. Aktiivne liikmesus NATOs jääb Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika pikaajaliseks strateegiliseks prioriteediks. Selle eesmärgi täitmiseks elluviidavate reformide alus on kaitsejõudude keskpikk arenguplaan aastateks 2005-2010, mille rõhuasetus on sarnaselt teiste NATO liikmesriikidega mobiilsete ja jätkusuutlike relvajõudude arengul ning rahvusvahelistesse rahuoperatsioonidesse panustamise võime tõstmisel.

NATO partnerlussuhted

NATO on loonud mitmeid partnerlusvorme erinevate piirkondade riikidele, mille vajalikkuses ja mitmepoolses kasulikkuses on Eesti veendunud. Samas tuleb tõdeda, et muutuvas maailmas on praegused partnerlusvormid kohati iganemas ja vajavad ümberkorraldamist, nii et need ühelt poolt lähtuksid tänapäeva julgeolekupoliitilistest väljakutsetest ja teiselt poolt ühiselt kaitstavatest väärtustest. Sellest tulenevalt toetab Eesti NATO partnerlusformaatide edasiarendamisele suunatud arutelu, et uutest vormidest tulev sünergia tugevdaks julgeolekut nii euroatlandi teljel kui ka kogu maailmas.

Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC)
Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu on tänini kõige laiema liikmeskonnaga partnerlusformaat, mis asutati 1997. aastal poliitilise foorumina NATO rahupartnerlusprogrammi alasteks läbirääkimisteks. Hetkel kuulub nõukogusse 26 NATO riiki ja 23 partnerriiki. EAPC pakub võimaluse praktiliseks koostööks ja konsultatsioonideks NATO liikmesriikide ning partnerite vahel. Pärast NATO laienemisvoorusid vähenes EAPCs partnerriikide arv, mille eesmärgiks on NATO liikmestaatus, mistõttu on huvi foorumi vastu mõnevõrra kahanenud. Eesti on seisukohal, et kuna EAPC iseloom on aja jooksul muutunud, tuleks enam arvestada partnerriikide eripäraga, kuid EAPC eesmärk - aidata poliitilise dialoogi ja praktilise koostöö kaudu kaasa euroatlandi piirkonna rahu ja stabiilsuse tugevdamisele - on endiselt vajalik ning hinnatav.

Programm "Partnerlus rahu nimel" (PfP)
NATO rahupartnerlusprogramm käivitati 1994. aasta Brüsseli tippkohtumisel ja Eesti osales selles algusest peale kuni NATO liikmeks saamiseni. Selle programmi eesmärgiks on rahutagamisvõime tõstmine ning partnerite ja NATO sõjaliste jõudude vahelise koostegutsemisvõime suurendamine ühise planeerimise, väljaõppe ja ühisõppuste kaudu. Osalemine programmis "Partnerlus rahu nimel" oli Eestile olulise tähtsusega. NATO liikmena hindab Eesti kõrgelt rahupartnerlusprogrammist saadud kogemust ning toetab tugevat sidet ja suuremat koostööd alliansi ja programmis osalevate riikide vahel. Programmi raames välja töötatud meetodeid hindab Eesti kõrgelt ja peab võimalikuks nende kasutamist uute väljakujunevate partnerlusformaatide tõhustamisel.

Eesti osalemine rahuoperatsioonides

Neli aastat pärast Eesti taasiseseisvumist alanud rahvusvahelistel rahuoperatsioonidel osalemine on jätkuvalt üks meie prioriteetseid tegevusi rahu ja stabiilsuse tagamisel maailmas. Eesti kulutab rahuoperatsioonides osalemisele ca 5% kaitse-eelarvest.  2007. aastal osaleb erinevatel rahvusvahelistel operatsioonidel üle 250 kaitseväelase. Eesti on kriisipiirkondadesse saatnud erinevaid üksusi ja spetsialiste järgmistelt sõjaväelikelt erialadelt: jalavägi, sõjaväepolitsei, staabiohvitserid, meedikud, demineerijad (EOD), lennujuhid, sõjalised vaatlejad, transporditeenindus ja kaubakäitlus.

Suuremad sõjalised operatsioonid

Afganistan - Eesti alustas sõjalist tegevust Afganistanis 2002. aastal USA juhitavas terrorismivastase võitluse operatsioonis “Kestev vabadus”. Alates 2003. aastast osaleb Eesti NATO juhitavates rahvusvahelistes julgeolekuabijõududes (ISAF - International Security Assistance Force in Afghanistan), millest tänaseks on saanud alliansi tähtsaim välisoperatsioon. NATO liikmesriigina on osalus ISAF-is üks Eesti välispoliitilistest prioriteetidest. See on meie kaitsejõudude suurim ja tähtsaim sõjaline välisoperatsioon, kus praeguse seisuga osaleb ligikaudu 120 Eesti kaitseväelast. Suurem osa Eesti kontingendist (80 kaitseväelasest koosnev jalaväeüksus ja 15-liikmeline demineerimisrühm) paikneb Lõuna-Afganistanis, riigi stabiliseerimise seisukohalt tähtsas Helmandi provintsis. 
Eesti peab Afganistani riikliku ülesehituse seisukohalt hädavajalikuks sõjaliste ja tsiviilsete vahendite koordineeritud kasutamist, mistõttu lähtume ka riigisiseselt põhimõttest, et Eesti sõjalist panust tuleb toetada tsiviilpanuste ja arenguabiga. Afganistan on lähiaastatel üks Eesti arengukoostöö prioriteetseid sihtriike, ühtlasi oleme sinna lähetanud oma esimesed tsiviilametnikud (diplomaatilise erimissiooni juhi, kaitsealane nõustaja, politseiniku Euroopa Liidu politseimissiooni).

Kosovo (KFOR) - Eesti osaleb NATO rahutagamisoperatsioonis Kosovos alates 1999. aastast. Hetkel viibivad operatsioonil Eesti staabiohvitserid KFORi peakorteris ning 26-meheline luurerühm Taani pataljoni koosseisus Kosovo põhjaosas Mitrovicas. Kuivõrd Kosovo puhul on tegemist Euroopas asuva probleemiga, mille lahendamine on tähtsal kohal nii NATO kui ka ELi päevakorras, peab Eesti vajalikuks panustamise jätkamist Kosovos, kuni vastav vajadus püsib.   

Iraak - alates 2003. aastast osaleb Eesti rahvusvahelise koalitsiooni koosseisus operatsioonis “Iraagi vabadus”.  Hetkel viibivad sellel operatsioonil Iraagi valitsuse kutsel ja ÜRO mandaadi alusel 34-liikmeline jalaväerühm ja staabiohvitserid. Eesti toetab materiaalselt ja 2 sõjalise instruktoriga ka NATO väljaõppemissiooni Iraagis.

Toetus NATO liikmesusele

Toetus NATO liikmesusele on Eesti kodanike seas püsinud ühtlaselt kõrgel tasemel, kuid see on olnud suurem etniliste eestlaste seas. 2006. aasta detsembris läbiviidud arvamusküsitluse kohaselt toetas 75% kõigist vastanutest Eesti NATO-liikmesust. Tulemus ei erinenud oluliselt sama aasta kevadel ja sügisel toimunud uuringute tulemustest (toetus vastavalt 74 ja 76%).

Küsimusele, kuidas on Eesti julgeolekuolukord pärast NATOga liitumist 2004. aasta kevadel muutunud, vastas 53% küsitletutest, et see on paranenud, 37% leidis, et olukord ei ole muutunud ja 2% arvas, et olukord on halvenenud.

67% kõigist vastanutest nägi Eesti üht kõige tähtsamat julgeolekutagatist NATO liikmesuses, neile järgnesid 45%, kes pidasid tähtsamaks häid suhteid Venemaaga ja 43% vastanutest tähtsustasid Balti riikide kaitsealast koostööd.

Eesti elanikkonna enamik toetas jätkuvalt riiklike kaitsekulutuste hoidmist praegusel tasemel või suurendamist:
39% arvas, et kaitsekulutusi tuleks tõsta, 40% hoiaks need praegusel tasemel ja 11% tahaks näha kaitsekulutuste kärpimist.

Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika (CFSP)

Euroopa Liiduga liitumine on NATO liikmesuse kõrval aidanud kaasa Eesti julgeoleku kindlustamisele ning ELi tegevus rahvusvaheliste julgeolekuohtudega võitlemisel on pidevalt tõhustunud. ELi globaalse julgeoleku tagamise instrumendiks on liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP; ingl k Common Foreign and Security Policy - CFSP). ÜVJP eesmärgiks on julgeoleku tugevdamine, rahu säilitamine, rahvusvahelise koostöö arendamine ja demokraatia edendamine. EL tegutseb ÜVJP raames ühtse blokina, kus iga liikmesriik osaleb võrdväärselt valitsustevahelise koostöö alusel. Eesti ÜVJP alased prioriteedid sisalduvad Vabariigi Valitsuse Euroopa Liidu poliitika raamdokumendis: ELi tegevuse tõhustamine maailma julgeolekuriskide vähendamisel vastavalt Euroopa julgeolekustrateegiale, julgeoleku ja stabiilsuse kindlustamine ELi lähinaabruses, majanduskasvu ning demokraatliku ja turumajandusel põhineva ühiskonnamudeli toetamine, tugev transatlantiline side.

Eesti on seadnud eesmärgiks aidata aktiivselt kaasa demokraatlike väärtuste levikule ja majandusliku stabiilsuse loomisele ELi naabruses, sest peame seda parimaks rahu tagamise vahendiks. Eesti toetab Euroopa naabruspoliitika (ENP) tugevdamist ning osales 2007.a. juunikuus toimunud Ülemkogul vastuvõetud ENP edasiseks tugevdamiseks mõeldud meetmete väljatöötamisel. Eesti on suurendanud ning kavatseb edaspidi veelgi suurendada oma kohalolekut  mitmes ENP sihtriigis.

Eesti toetab mitmeid edukaid arengukoostööprojekte ENP sihtriikides (Gruusia, Ukraina, Moldova). Jätkatakse sihtriikidega täpsema koostööraamistiku loomist, Samuti on alustatud Eesti arengukoostöö projektide elluviimise senisest tõhusama seirega

Eesti osalemine Euroopa liidu operatsioonides

Eesti julgeolekupoliitika oluline osa on panustamine ELi sõjalise ja tsiviilse kriisilahendamise võime väljaarendamisse Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames  (ingl k European Security and Defence Policy - ESDP). ELi puhul tuleb esile tõsta just tsiviilvõimete arendamist, muu hulgas pakub see lisaväärtust NATO tegevusele ning aitab kahel suurel organisatsioonil teineteist täiendada. 2007. aasta suvel lõpetas Eesti kaitseväe rühm edukalt oma tegevuse ELi sõjalises operatsioonis Bosnias ja Hersegoviinas. Eesti politseinikud, piirivalvurid, tolliametnikud ja muude tsiviilvaldkondade eksperdid jätkavad tegevust Lääne-Balkanil, Moldovas, Gruusias ja Afganistanis.

Kahe- ja mitmepoolne kaitsekoostöö

ELi ja NATO liikmena on Eesti positsioon rahvusvahelises koostöös varasemast tugevam ning seda soodsat asjaolu soovime ära kasutada nii kahepoolsete suhete arendamisel kui ka Eestile oluliste suundumuste toetamisel rahvusvaheliste organisatsioonide töös, nagu ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu.

Eestil on tänaseks välja kujunenud aktiivne kahepoolne kaitsekoostöö peaaegu kõikide NATO liikmesriikidega ning paljude muude partneritega. Olulise tähtsusega on jätkuvalt kaitsekoostöö suurte NATO liikmesriikide USA, Ühendkuningriigi, Saksamaa ning Prantsusmaaga. Tihedaim koostöö on Eestil aga oma põhjanaabrite Taani, Soome, Norra ja Rootsiga ning lõunanaabrite Läti ja Leeduga.

Seoses ühise poliitilise eesmärgiga saada NATO liikmeks käivitasid Eesti, Läti ja Leedu mitu edukat kolmepoolset koostööprojekti, mis loodi NATO rahupartnerlusprogrammi raames alliansi standarditest lähtudes. Et kõik Balti riigid on tänaseks NATO täieõiguslikud liikmed, on paljuski muutunud nende julgeolekukeskkond võrreldes kümne aasta taguse olukorraga ja seepärast on ka kolmepoolne koostöö muutumas vastavalt NATO liikmesusest tulenevale uutele eesmärkidele ja väljakutsetele. Mitmed kolmepoolsed projektid kestavad tänini edasi, mõned on pärast eesmärgi saavutamist lõpetatud (BALTBAT, BALTSEA). 

Balti riikide kolmepoolse koostöö olulisemad projektid

BALTRON (Balti miinitõrjeeskaader) on näide merevägede edukast koostööst. Miinitõrjevõimega mereväeeskaader asutati 1998. aastal, osalemaks rahvusvahelistel rahuoperatsioonidel. Tänapäeval on BALTRON NATO ühise miinitõrjeüksuse väljaõppestruktuuri osaks. Balti mereväekoostöö on loonud aluse selleks, et alates 2005. aastast on rotatsiooni korras üks Eesti, Läti või Leedu sõjalaev NATO kiirreageerimisjõudude käsutuses. Esimesena täitis seda ülesannet Eesti staabi- ja varustuslaev "Admiral Pitka".

BALTNET (Balti õhuseirevõrgustik - Baltic Airsurveillance Network) on 1998. aastal asutatud süsteem õhuseireandmete hankimiseks, koordineerimiseks, edastamiseks ja kuvamiseks Balti riikides koos Leedus baseeruva Õhuseiresüsteemi Piirkondliku Koordinatsioonikeskusega (RASCC).

BALTDEFCOL (Balti Kaitsekolledž) asutati 1998. aastal ning see annab Eesti, Läti ja Leedu ning partnerriikide ohvitseridele kõrgemat sõjaväelist haridust. Kolledži põhieesmärk on pakkuda NATO standarditele vastavat vanemstaabiohvitseride (Joint Command and General Staff Course) koolitust. 2004. aastal alustas kolledž kõrgema juhtimiskursuse (Higher Command Studies Course - HCSC) läbiviimist. HCSC on rahvusvaheline kursus, mis mõeldud vanemohvitseridele ja vaneametnikele ning keskendub juhtimise ja juhtide rollile tänapäeva julgeolekukeskkonnas ning käimasolevatel sõjalistel operatsioonidel. 2007/08. õppeaastal on BALTDEFCOL'is õppimas 24 riigi ohvitserid ja kõrgemad riigiteenistujad. Kolledži õppekvaliteet tagatakse välisõppejõudude aktiivse kaasamisega, hetkel töötavad kolledžis kokku 15 erineva riigi õppejõud, sh Norrast, Prantsusmaalt, Taanist, Saksamaalt, Kanadast ja USAst.

Uusima, kuid seni ambitsioonikaima kolmepoolse projektina on hetkel ettevalmistusjärgus Balti riikide ühise motoriseeritud jalaväepataljoni komplekteerimine, mis peaks osalema 2010. aasta esimesel poolel NATO kiirreageerimisjõudude maaväekomponendi töös (NRF-14). Samuti on hoogustunud Balti riikide koostöö ühishangete valdkonnas. Tänaseks on kõige kaugemale jõutud laskemoona ja radarite hangete ettevalmistamisega.

Koostöö teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega

Septembris 1991 võeti Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmeks. ÜRO peaeesmärki - rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamist - täidab Eesti eelkõige panustamisega ÜRO rahuvalvesse ja rahvusvahelisse terrorismivastasesse võitlusse. ÜRO rahuvalvemissioonil UNTSO Lähis-Idas on viimasel ajal osalenud kaks Eesti sõjalist vaatlejat. Oleme tegelenud ka ÜRO rahuvalvajate koolitamisega.

Eesti on ühinenud 12 ÜRO terrorismivastase konventsiooniga ja alla kirjutanud viimasele, aprillis 2005 ÜRO Peaassamblee poolt vastu võetud tuumaterrorismi vastasele konventsioonile (International Convention on the Suppression of Acts of Nuclear Terrorism).

1991. aastal liitus Eesti Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsiga (CSCE), millest 1994. aasta detsembris sai Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE). Sõjalise ja julgeolekualase koostöö valdkonnas osaleb Eesti aktiivselt OSCE Viini dokumendi ja Avatud Taeva Lepingu järgses koostöös. Lisaks osalevad Eesti eksperdid OSCE missioonide töös, aidates seeläbi kaasa stabiilsuse ja julgeoleku suurenemisele Lääne-Balkanil, Moldovas ning Lõuna-Kaukaasias.

Eestis toimiv strateegiliste kaupade kontrolli süsteem tagab Eesti julgeolekuhuvide tõhusama kaitse ning parandab ka Eesti suutlikkust võidelda massihävitusrelvade ja rahvusvahelise terrorismi leviku vastu. Eesti on liitunud peamiste strateegilise kauba kontrolli koordineerivate rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Wassenaari kokkulepe, Austraalia grupp ja Tuumatarnijate grupp.

Rohkem infot:
Kaitseministeerium
Rahuoperatsioonide Keskus