PRAKTILINE INFO
16.06.2011
Ärikultuur
Väga tähtis edukaks äritegemiseks on osalemine näitustel, seminaridel, vastuvõttudel ja seal inimestega suhtlemine. Müüt reserveeritud inglasest ei pruugi ärimaailmas kehtida – tuleb juurde astuda ja ennast ning oma teemat tutvustada.
Kohtumiste alguses on kombeks mõnda aega vestelda eluolust, ilmast, käekäigust ja alles seejärel asuda asja juurde. Verbaalne viisakus esmakohtumisel on väga tähtis. Vaatamata näilikule mitteformaalsusele on ühiskonnas väga oluline inimese positsioon, seda tasub enda esitlemisel arvestada. Olge tähelepanelikud – small talki põhjal otsustatakse esmakohtumisel (seminar, vastuvõtt), kas kaasvestleja on selline inimene, kellega tasub asju ajada. Small talk eesmärgiks on tihti määratleda kaasvestleja positsioon, mõju ja sobilikkus. Kunstlikku, ilma eesmärgita juttu, mida eestlased tihti small talk’iks peavad, britid ei salli.
Britid ei ütle üldjuhul oma hinnanguid ja ettepanekuid otse välja. Levinuim suhtlemisviis on understatement – alati jäetakse kaasvestlejale võimalus taganeda ilma otseselt ära ütlemata. Eestlaste põhiprobleem brittidega suhtlemisel on liigne otseütlemine. Peaks vältima karme otseütlemisi – selle asemel, et öelda, et see meile ei sobi, võiks öelda, et ettepanek on huvitav, seda tuleb kaaluda jne. Vihjete, tagamõtete lugemine on brittide puhul väga tähtis. Otsest ütlemist võidakse käsitleda kui kultuuritust, kui oskamatust ennast korrektselt väljendada, kui oskamatust asju ajada: ent ülaltoodu käib eelkõige hinnangute ja ettepanekute kohta. Faktidest (ettevõtte käive jne) kõneldes väljendutakse avameelselt ning oodatakse sedasama ka partneritelt. Ettevõtte kohta teavet üldiselt ei varjata; üldinfo on kättesaadav ka äriregistrist (Companies House).
Kokkulepitud aegadest tuleb püüda kinni pidada. Kuigi saadakse aru hilinemistest, sest suurlinnades on liiklus raskesti etteplaneeritav, siis ikkagi kuulub hea tooni juurde hilinemisest ette teatamine. Palju aetakse asju õhtu- ja lõunasöögilauas või pubis. Töökohtumised varahommikuti on üsna populaarsed, nt kell 8.30, sellisel juhul on need hommikusöögi kohtumised. Hilisõhtused kohtumised söögilauas algavad tavaliselt 19.30-20.00. Nädalavahetuseti ärikohtumisi üldjuhul ei peeta. Koju tavaliselt Ühendkuningriigis äripartnereid ei kutsuta kui just ärisuhetest pole kujunenud sõbrasuhted.
Teatav naljategemine võib tulla suhtlusele kasuks, ent arusaadavalt ei tohi nalja teha brittide aadressil; enese üle naermine on iga rahvuse ainuõigus. Britid ise teevad enda üle väga palju nalja, kuid nendele naljadele omapoolsete naljade lisamine nende endi kohta on kohatu. Ka ei pruugi vastata igal konkreetsel juhul tegelikkusele eestlaste seas levinud arvamus, et meil on sarnane huumorimeel; kindlasti tuleb arvestada, et kohalik nüansirikas huumor on tihti sõltuvuses ÜK regionaalsetest omapäradest, see aga eeldab pikemat olustiku tundmaõppimist. Britid ise teevad selget vahet, kas ollakse inglane, uelslane, šotlane või iirlane. Seetõttu on kindlam kasutada mõistet “british”, et mitte kedagi solvata.
Briti kultuuriruumis on äärmiselt oluline teha komplimente ja jagada kiitusi. Nendega ei maksa kitsi olla, kuid samas ei tasu ka liiale minna, et see silmakirjalikkusena ei mõjuks. Tunnustust tuleks jagada ka pealtnäha väikese edusammu puhul, isegi siis, kui inimene, koht või üritus eriti head muljet ei jätnud. Tavaliselt saavad sellisel juhul britid ka ise sellest aru, kuid tark on säilitada meeldiv viisakus; sarnastel juhtudel võib järgmine kontaktivõtt sama isikuga tuua meeldivama resultaadi. Kenade partnerite eest soovitakse hoolitseda, neid hoitakse.
Brittidele on väga tähtsad nende hobid ja neile meeldib nendest rääkida. Loomulikult on alati hea vestlusteema sport, eriti populaarsed jalgpall, kriket, ragbi. Seetõttu on kasulik olla kursis Briti spordieluga. Väga heaks teemaks on aiapidamine; paha ei tee, kui olla mõnede taimede osas ka ise spetsialist, sest üldjuhul võetakse aiapidamist väga tõsiselt ja süvitsimineku üle tuntakse uhkust. Teemad, millest ei tasuks suhtlust alustades lähtuda, on jahipidamine (brittide seas on nii tõsiseid loomaarmastajaid, kuid ka kirglikke jahipidajad; partneri kohta täpse eelinfo puudumisel tasub seda teemat ise mitte alustada), samuti võivad osutuda keerulisteks teemadeks rassisuhted, religioon. Rikkuse ja staatuse demonstreerimine avalikult ei ole kombeks, kuid sellest kaudsete vahenditega teada andmine võib osutuda hoopis kasulikuks (brittidele meeldib omada kontakte tähtsatel positsioonidel). Siinkohal tuleb lisada, et Londonis ja ÜK regioonide vahel esineb suuri erinevusi ärikultuuris. London on äärmiselt rahvusvahelistunud, suur on tõenäosus kohtuda kohalike mitte-brittidega. Regioonides on inimesed tihti avatumad ja abivalmimad. Regiooni omapära informeeritud huvi ja respektiga käsitledes on head kontaktid üldjuhul kiiremad tulema.
Kuivõrd inglise keelest on kujunenud peamine rahvusvahelise suhtlemise keel, siis on britid harjunud väga paljude erinevate aktsentide ja murrakutega. Seetõttu ei panda üldjuhul pahaks, kui kõnes esineb vigu. Ei tasu ennast heidutada lasta, kui vahel küsitakse üle, et mida te ikkagi öelda tahtsite. Tuleb öeldut rahulikult korrata, kindlasti ei tehta teile etteheiteid, et te vait oleksite.
Kingituste andmine ei ole kombeks. Kui midagi teha, siis väga tagasihoidlikku.
Telefonide kasutamisel tuleb märkida automaatvastajate rohkust Ühendkuningriigis. Tihti tuleb isegi näiliselt otsenumbri omamisel mitmeid minuteid automaatvastajat kuulata ja etteöeldavates valikutes oma valikuid teha.
Ühendkuningriigis kasutatakse ka rohkelt elektroonilist kirjavahetust. Seejuures tuleb olla korrektne nimede kirjutamisel kuivõrd Briti ühiskonnas on väga palju välismaist päritolu keeruliste nimedega inimesi; paha ei tee, kui e-posti aadress, eriti telefonitsi laekumisel, kohe täht-tähelt üle kontrollida. Samas ei tasuks imeks panna, kui partneril ei ole alati e-posti võimalik kasutada; mõningatel juhtudel võib see kas puududa või pole teiega suhtlevale inimesele antud õigust teile e-mailiga infot edastada.
Lisaks telefonile ja e-postile meeldib brittidele saata ja saada traditsioonilisi kirju paberil. Kirjad on viisakad ja formaalsed. Tervitus ja kirja lõpp kirjutatakse sageli käsitsi juurde. Tavaline on, et telefonitsi kokkulepitu või edastatud informatsioon kinnitatakse kas e-mail või kirjaga üle.
Pangad
Pankadega suhtlemisel tuleb varuda palju kannatust ja olla valmis rohkete avalduste ja vormide täitmiseks. Pangakonto avamine on sageli aeganõudev ja keeruline protseduur. Erinevalt Eestist on kõige olulisem isikut tõendav dokument Briti panganduses elektri-, gaasi- või veearve, mille peal on teie nimi ja elukoht. Pass või muu pildiga Eesti dokument ei oma sellist mõjuvõimu.
Deebet- ja krediitkaardid on Ühendkuningriigis laialt levinud. Sularahaautomaadid on sageli ristkasutatavad ja tihti teise panga automaadi kasutamise eest teenustasu ei võeta (ent selles tuleb veenduda: tavaliselt on see info esitatud automaadi instruktsioonides). Laialdaselt kasutatakse ka tšekke ja sularaha. Eriti restoranides ja taksoga liiklemisel on sularaha omamine eeliseks.
Suuremad pangad Ühendkuningriigis on:
Rahvuspühad
Riiklike pühadena on vabad päevad järgmistel kuupäevadel (Inglismaal ja Walesis):
- 1. jaanuar (või sellele järgnev esmaspäev, kui 1. jaanuar langeb kas laupäevale või pühapäevale) – Uusaasta
- Suur Reede
- Lihavõtte pühade järgne esmaspäev (Easter Monday)
- Esimene maikuu esmaspäev (Early May Bank Holiday)
- Viimane maikuu esmaspäev (Spring Bank Holiday)
- Viimane augustikuu esmaspäev (Summer Bank Holiday)
- 25. ja 26. detsember (Christmas Day, Boxing Day)
Põhja-Iirimaal lisanduvad nendele kuupäevadele lisaks:
- 17. märts (või sellele järgnev esmaspäev) - St Patricku päev
- 12. juuli (või sellele järgnev esmaspäev) – Boyne lahingu aastapäev
Šotimaal on lisaks Inglismaa pühadele vabad päevad lisaks:
- 2. jaanuar (või uusaastale järgnev teisipäev) – Uusaasta
- erinevalt Inglismaal lihavõtetele järgnev esmaspäev ei ole Šotimaal riigipüha
- erinevalt Inglismaast on suvine Bank Holiday Šotimaal augustikuu esimesel esmaspäeval
 
|
