PRAKTILINE INFO

25.10.2006

Ärikultuur

Britid on suhtluskultuurilt mitteformaalsemad kui põhjamaalased. On üpris tavaline, kui ärikohtumisel visatakse kohe pintsak seljast ja kääritakse käised üles.  Kohtumiste alguses on siiski kombeks mõnda aega vestelda eluolust, ilmast, käekäigust ja alles seejärel asuda asja juurde. Verbaalne viisakus esmakohtumisel on väga tähtis. Vaatamata näilikule mitteformaalsusele ja sõbralikkusele on inimese formaalne positsioon ühiskonnas väga oluline. Seetõttu tasub ennast presenteerida võimalikult kõlavate tiitlitega.

Kokkulepitud ajast tuleks püüda kinni pidada. Kuid suurlinnades on liiklus raskesti etteplaneeritav, mistõttu tuleb hilinemisi tihti ette, millest saadakse üldjuhul aru. Võimalusel tuleks hilinemisest teada anda. Palju aetakse asju õhtu- ja lõunasöögilauas või pubis õlleklaasi taga. Töökohtumised varahommikuti on üsna populaarsed, nt kella 8.30, sellisel juhul on need hommikusöögi kohtumised. Hilisõhtused kohtumised söögilauas algavad tavaliselt 19.30-20.00. Nädalavahetuseti ärikohtumisi üldjuhul ei peeta. Koju tavaliselt Ühendatud Kuningriigis äripartnereid ei kutsuta kui just ärisuhetest pole kujunenud sõbrasuhted. 

Väga tähtis edukaks äritegemiseks on networking - igasugustel seminaridel, vastuvõttudel, üritustel käimine ja seal inimestega rääkimine - nii aetakse üsna palju asju. Müüt, et inglasega ei tohi kõnelda, kui pole tutvustatud, ärimaailmas ei kehti - tuleb juurde astuda ja ennast ning oma asju tutvustada.

Small talk ei ole niisama lobaajamine, vaid eesmärgiks on määratleda kaasvestleja positsioon, mõju ja sobilikkus. Kunstlikku, ilma eesmärgita juttu, mida eestlased tihti small talk'iks peavad, britid vihkavad. Olge tähelepanelikud - small talki põhjal otsustatakse esmakohtumisel (seminar, vastuvõtt), kas kaasvestleja on selline inimene, kellega tasub asju ajada.

Britid ei ütle üldjuhul oma hinnanguid ja ettepanekuid otse välja. Levinuim suhtlemisviis on understatement - alati jäetakse kaasvestlejale võimalus taganeda ilma otseselt ära ütlemata. Eestlaste põhiviga brittidega suhtlemisel on liigne otseütlemine. Peaks vältima karme otseütlemisi - selle asemel, et öelda, et see meile ei sobi, võiks öelda, et huvitav ettepanek, mida tuleb kaaluda jne. Vihjete, tagamõtete lugemine on brittide puhul väga tähtis. Otsest ütlemist käsitletakse kui kultuuritust, kui oskamatust ennast korrektselt väljendada, kui oskamatust asju ajada. Ülaltoodu käib ainult hinnangute ja ettepanekute kohta. Faktidest kõneldakse otse (ettevõtte käive jne), väga avameelselt ning oodatakse sedasama ka partneritelt. Ettevõtte kohta käivat teavet üldiselt ei varjata, sest üldinfo on kõigile kättesaadav ka äriregistrist (Companies House).

Naljategemine on äärmiselt soovitatav, seda ükskõik millise suhtlusvormi puhul. Arusaadavalt ei tohi nalja teha brittide aadressil. Enese üle naermine on iga rahvuse ainuõigus, britid ise teevad enda üle väga palju nalja, kuid nendele naljadele omapoolsete naljade lisamine brittide kohta on väga kohatu. Olgu lisatud, et tehakse selge vahe, kas ollakse inglane, uelslane, šotlane või iirlane. Seetõttu on alati kõige kindlam kasutada mõistet  “britt”, et mitte kedagi solvata. Õnneks on Eesti ja Briti huumor üsna sarnased, nii et naljategemisega eriti raskusi pole.

Briti kultuuriruumis on äärmiselt oluline komplimente ja kiitusi jagada. Nendega ei maksa kitsi olla, kuid liiale ei tasu minna, et see silmakirjalikkusena välja ei paistaks. Tunnustust tuleks jagada ka pealtnäha väikese edusammu puhul. Isegi siis, kui inimene, koht või üritus eriti head muljet ei jätnud. Tavaliselt saavad sellisel juhul britid ka ise sellest aru, kuid viisakus tuleb siiski säilitada.

Brittidele on väga tähtsad nende hobid ja neile meeldib nendest rääkida. Loomulikult on alati hea vestlusteema sport, eriti populaarsed jalgpall, kriket, ragbi. Seetõttu on kasulik olla kursis Briti spordieluga. Teemad, millest ei tasuks ise rääkida on jaht ja jahipidamine (britid on tuntud loomaarmastajad, kuid ka kirglikud jahipidajad, kuid tasub seda teemat ise mitte käsitleda), rassisuhted, religioon. Rikkuse ja staatuse demonstreerimine avalikult ei ole kombeks, kuid sellest kaudsete vahenditega teada andmine võib osutuda hoopis kasulikuks (brittidele meeldib omada kontakte tähtsatel positsioonidel). Siinkohal tuleb veel lisada, et suur erinevus ärikultuuris on Londonis ja mujal Ühendatud Kuningriigis. London on äärmiselt rahvusvahelistunud, mistõttu on tõenäosus kohtuda mittebritiga samasuur kui britiga.

Kuivõrd inglise keelest on kujunenud peamine rahvusvahelise suhtlemise keel, siis on britid harjunud väga paljude erinevate aktsentide ja murrakutega. Seetõttu ei panda üldjuhul pahaks, kui kõnes tehakse vigu. Ei tasu ennast heidutada lasta, kui vahel küsitakse üle, et mida te ikkagi öelda tahtsite. Tuleb ennast rahulikult korrata, kindlasti ei tehta teile etteheiteid, et te vait oleksite.

Kingituste andmine ei ole kombeks. Kui midagi teha, siis väga tagasihoidlikku.

Britid kasutavad endiselt peamise suhtlusvahendina telefoni. Alati on soovitatav telefonitoru tõsta ja oma partneriga vestelda. Siinjuures tuleb märkida automaatvastajate rohkust Ühendatud Kuningriigis. Tihti tuleb isegi näiliselt otsenumbri omamisel mitmeid minuteid automaatvastajat kuulata ja etteöeldavates valikutes oma valikuid teha.

Elektrooniline kirjavahetus on tegemas võidukäiku ka Ühendatud Kuningriigis. E-post on üldiselt kiire ja efektiivne viis äripartneritega suhtlemisel. Samas tuleks olla korrektne nimede kirjutamisel kuivõrd Briti ühiskonnas on väga palju välismaist päritolu keeruliste nimedega inimesi. Siiski ei tasuks imeks panna, kui äripartneril ei ole alati e-posti võimalik kasutada.

Lisaks telefonile ja e-postile meeldib brittidele saata ja saada traditsioonilisi kirju paberil  (ja fakse). Kirjad on vormilised viisakad ja formaalsed. Tervitus ja kirja lõpp kirjutatakse sagedasti käsitsi juurde. Tavaline on, et telefonitsi kokkulepitu või edastatud informatsioon saadetakse kirjaga uuesti üle.

Pangad

Pankadega suhtlemisel tuleb varuda palju kannatust ja olla valmis rohkete avalduste ja vormide täitmiseks. Pangakonto avamine on sageli väga aeganõudev ja keeruline protseduur. Erinevalt Eestist on kõige olulisem isikut tõendav dokument Briti panganduses elektri-, gaasi- või veearve, kus on peal teie nimi ja elukoht. Pass või muu pildiga dokument ei oma sellist mõjuvõimu.

Deebet- ja krediitkaardid on Ühendatud Kuningriigis laialt levinud. Sularahaautomaadid on ristkasutatavad ja tihti teise panga automaadi kasutamise eest teenustasu ei võeta (tavaliselt on see kirjas automaadi ekraanil). Laialdaselt kasutatakse ka tšekke ja sularaha. Eriti restoranides ja taksoga liiklemisel on sularaha omamine eeliseks (nt jootraha maksmiseks).

Pangad on tavaliselt lahti esmaspäevast reedeni kella 9.30 - 16.30ni.

Suuremad pangad Ühendatud Kuningriigis on:

HSBC - http://www.hsbc.com/
Natwest - http://www.natwest.com/
Barclays - http://www.barclays.co.uk/
Lloyds TSB - http://www.lloydstsb.com/

Teiste Ühendatud Kuningriigis tegutsevate pankade andmed leiab aadressil http://www.splut.com/005/009.htm

Rahvuspühad

Riiklike pühadena on vabad päevad järgmistel kuupäevadel (Inglismaal ja Walesis):

• 1. jaanuar (või sellele järgnev esmaspäev, kui 1. jaanuar langeb kas laupäevale või pühapäevale) - Uusaasta
• Suur Reede
• Lihavõtte pühade järgne esmaspäev (Easter Monday)
• Esimene maikuu esmaspäev (Early May Bank Holiday)
• Viimane maikuu esmaspäev (Spring Bank Holiday)
• Viimane augustikuu esmaspäev (Summer Bank Holiday)
•  25. ja 26. detsember (Christmas Day, Boxing Day)

Põhja-Iirimaal lisanduvad nendele kuupäevadele lisaks:

• 17. märts (või sellele järgnev esmaspäev) - St Patricku päev
• 12. juuli (või sellele järgnev esmaspäev) - Boyne lahingu aastapäev

Šotimaal on lisaks Inglismaa pühadele vabad päevad lisaks:

• 2. jaanuar (või uusaastale järgnev teisipäev) - Uusaasta

Erinevalt Inglismaal lihavõtetele järgnev esmaspäev ei ole Šotimaal riigipüha

Einevalt Inglismaast on suvine Bank Holiday Šotimaal augustikuu esimesel esmaspäeval.