|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Üksikisiku tulumaks Ühendatud Kuningriigis on astmeline tulumaks, erinevad maksumäärad on 10, 22 ja 40% sõltuvalt sissetuleku suurusest. Briti otseseid makse tuleb tasuda Ühendatud Kuningriigis tööle võetud müügiesindaja palgalt. Kui müügiesindaja on saadetud Eestist, siis tekib temale maksuresidentlus tavaliselt 6 kuu möödumisel. Ettevõtte tulumaks Ettevõtte tulumaksu määr on 30%. Üldise reeglina müügiagendi või vahendaja kaudu toimunud müügitegevuse puhul Eesti ettevõtja Ühendatud Kuningriigis teenitud kasumilt Ühendatud Kuningriigis maksu maksma ei pea (see kasum maksustatakse Eestis). Alles püsiva esinduse loomisel Ühendatud Kuningriigis tuleb hakata otseseid makse maksma Ühendatud Kuningriigis. Käibemaks Käibemaks (VAT) on 17,5% (teatud kaupadel on vähendatud määrad 0% ja 5%), käibemaksukohuslaseks tuleb registreeruda üle £60 000 käibega ettevõtetel. Aktsiisimaksud Lisaks käibemaksule tuleb müügil Ühendatud Kuningriigis arvestada võimalike aktsiismaksude ja tehingutasudega (stamp duty- tavaliselt kinnisvara ja osakutega seotud tehingutelt, 0,5-4%). Aktsiisid võivad seejuures muutuda igal aastal (uue riigieelarveseadusega iga aasta 1. aprillist). Aktsiisimaksud on kehtestatud mootorikütusele, alkohoolsetele jookidele, õllele, veinile, sigarettidele ja tubakatoodetele. Autoomanikud peavad maksma iga-aastast autoaktsiisi £155, alla 1100 cm3 mootori töömahuga autodel £100, veoautodel kuni £4000 sõltuvalt massist ja/või telgede arvust. Keskkonnamaksud Kehtestatud on prügimaks, kliimamuutusmaks ja teised keskkonnamaksud teatud ettevõtetele. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu (NIC, National Insurance Contributions) maksavad nii töövõtjad (sissetulek alla £84 nädalas 0%, £84 kuni £645 11%, üle £645 nädalasissetulekule lisandub 1%) kui tööandjad (3% - 12,8% sõltuvalt palgamäärast alates £91 nädalas). Kohalikud maksud Kohaliku omavalitsuse maksu (Council tax, maksust finantseeritakse kohaliku omavalitsuse vastutusalas olevaid üldkasutatavaid objekte - teede ja tänavate valgustus ja heakord, korrakaitse jms.) maksavad kõik antud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil elavad inimesed, maksumäär sõltub elamispinna hinnangulisest kvaliteedist. Kohaliku omavalitsuse maksu mitteeluruumidele maksavad antud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil mitteeluruume omavadfüüsilised ja juriidilised isikud. Maksumäär sõltub jällegi asukohast ja pinna kvaliteedist. Hasartmängumaks Hasartmängumaks on kehtestatud kõigile legaalsetele hasartmängudele, sh. kihlvedudele, kasiinodele, bingole ja loteriile. Riigilõivud Riigilõivud on kindlustuspreemiate pealt 5%, kinnisvaratehingute (mille hind on kõrgem kui £600 000) pealt 1% ning väärtpaberioperatsioonide pealt 0,5%. Täiendav info: Tolli- ja maksuamet http://www.inlandrevenue.gov.uk/ Tööturu regulatsioon Õiguslik raamistik Tööturg on reguleeritud mitme õigusaktiga, millest üks tähtsamaid on Tööseadus (Employment Act 2002). Seadusega saab tutvuda veebilehel http://www.dti.gov.uk/er/employ/index.htm Tööleping Tööandja ja töövõtja vaheline leping ei pea olema kirjalik, et olla juriidiliselt siduv, piisab ka suulisest kokkuleppest. Tööandjal on siiski soovitav kahe kuu jooksul pärast töötaja tööle asumist sõlmida töövõtjaga kirjalik tööleping, kus on fikseeritud peamised õigused ja kohustused. Töölepingus lepitakse muuhulgas kokku tööajas, palgas, puhkuse ja haigustoetustes, pensioni tingimustes, samuti tehakse selle olemasolul viide töölepingut mõjutavale kollektiivlepingule. Tööleping lõpetatakse kas tööandja või töövõtja ettepanekul sellest piisavalt ette teatades. Piisavaks etteteatamisajaks peetakse ühte nädalat (min) töötatud aasta kohta, st näiteks 6 aastase tööstaaži puhul 6 nädalat ja 10 aastase puhul 10 nädalat. Ebakõlade korral võivad mõlemad pooled pöörduda töökohtusse (Employment Tribunal). Kollektiivlepingud Kollektiivleping on tööandja(te) ja ametiühingu vahel sõlmitud vastastikuse arusaamise memorandum. Kollektiivlepingud katavad tavaliselt palga, tööaja ja puhkusega seonduvat. Töölepingus peab olema viide kollektiivlepingule, kui soovitakse ennast sellega legaalselt siduda. Kollektiivlepinguga liitumine on vabatahtlik, nagu ka kuulumine ametiühingusse. Kollektiivlepingutega on kaetud u 35-36% töötajatest. Töötasu Keskmine palk Ühendatud Kuningriigis on umbes 2000 naela kuus ehk £500 nädalas. Keskmine nädalapalk erinevates sektorites
1999. aastal kehtestati riiklikult reguleeritud miinimumpalk. 2006. aasta oktoobri seisuga on miinimumpalk £5.35 tunnis, 18-21 aastastele on see £4.45 tunnis ja 16-17 aastastele £3.30 tunnis. Inglismaal ja Walesis on lisaks eraldi miinimumpalk põllumajandussektoris töötajatele. See on saagi koristuse puhul £4.50 tunnis ja teiste põllumajandustööde puhul £5.15 tunnis kõigile üle 19-aastastele. Miinimumpalkade kohta annab infot veebileht http://www.dti.gov.uk/employment/pay/national-minimum-wage/. Tulumaks ning sotsiaal- ja ravikindlustusmaks (national insurance) on praktiliselt ainukesed tööandja poolt tehtud mahaarvamised, mida palgast võib teha (kokkuleppel lisaks majutus ja transpordikulud). Sotsiaalkindlustusnumber Igal töövõtjal peab olema sotsiaalkindlustusnumber (National Insurance Number), mis on vajalik sotsiaalkindlustuseks (ravikindlustus, sotsiaalhoolekanne, pension). Sotsiaalkindlustusnumbri hankimine on töötaja kohustus. Selle saamiseks tuleb pöörduda lähima Töö- ja Pensionideministeeriumi kontori (Jobcentre) poole. Tööaeg Ühendatud Kuningriigis on tööaeg piiratud 48 tunniga nädalas, kuigi tööandja-töötaja vahelise kirjalikul kokkuleppel võib ületunde teha. Noorte puhul on piirang 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas. Teatud juhtudel võib keelduda töötamast pühapäeviti. Puhkus Töötajal on õigus 4 nädalasele (20 tööpäeva) põhipuhkusele aastas. Seejuures tuleb arvestada, et puhkuseperioodile langevad pühad puhkuse arvestuses tihti mahaarvamisele ei lähe kui töölepingus pole sätestatud teisiti. Töötamise lõppedes või töökoha vahetudes peab tööandja puhkamata puhkusepäevad kompenseerima. Ema/isa puhkus Naistel on õigus sünnituseelselt ja järgselt tavapärasele palgalisele puhkusele vähemalt 26 nädala jooksul, mille jooksul peab tööandja talle töökoha säilitama. Esimesel 6 nädalal on puhkuse raha 90% sünnituspuhkusel oleva töövõtja nädalapalgast, järgneva 20 nädala jooksul ei tohi see olla alla £102.80 nädalas. Pärast tavapärase emaduspuhkuse lõppemist on emal teatud tingimustel õigus 26 nädalasele lisapuhkusele. Isadel on õigus 2 nädalasele palgalisele (riik hüvitab selle tööandjale) ja 13 nädalasele palgata isaduspuhkusele. Lapse adopteerimisel laieneb ühele vanemale sarnaselt sünnituspuhkusega õigus 26 nädalasele palgalisele puhkusele. Lapsehoolduspuhkus Pärast 1 aastast tööd on töövõtjal õigus 13 nädala pikkusele palgata lapsehoolduspuhkusele 5 aasta jooksul iga lapse kohta. Puudega lapse vanematele laieneb sama õigus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Alla 6-aastase või puudega lapse vanemal on õigus küsida paindlikku tööaega (kirjalikus vormis), muutused tehakse kokkuleppel tööandjaga. Haigusraha Haigusraha (Statutory Sick Pay) maksab üldjuhul tööandja, kui töötaja on haiguspuhkusel rohkem kui 4 päeva. Tööandja maksab haigusraha maksimaalselt 28 nädala jooksul (tööandja saab makse maha arvata oma ravikindlustusmaksest). Teatud tingimustel tööandja haigusraha ei maksa (nt. üle 65 aastastele, vähem kui kaks kuud töötanutele jne). Tavaliselt on haigusraha £66.15 nädalas. Pension Pensionisüsteem Ühendatud Kuningriigis on sarnaselt Eestile kolmesambaline, kuid oluliselt suurem roll on erapensionil. Riiklik pension tagab pensionil olevale inimesele miinimumsissetuleku. Riiklik pension koosneb kahest osast: baaspensionist ja lisapensionist. Baaspension sõltub tööstaažist ja maksutud sotsiaalmaksust (national insurance). Lisapension sõltub ametisoodustustest, töö iseloomust jne. Valdava osa pensionist annavad kutsepensioniskeemid. Kutsepension võib kujuneda lähtuvalt töötaja maksetest otse riiklikku pensionikassasse, kuid kaugelt üle poole töövõtjatest on kutsepensioni jaoks sõlminud lepingu tööandjaga. Tööandjad on oma töötajatele avanud pensioniskeemid, millega töövõtjad saavad vabatahtlikult liituda. Kutsepensioni suurus sõltub kas tööstaažist ja palga suurusest (eraldised palgast) või kasutab tööandja pensioniskeemi makstud eraldisi investeerimiseks ja konkreetne pensioni suurus sõltub investeeringute tulususest. Eraldistele kutsepensioniskeemi on riik kehtestanud maksuvabastused ja need on üldjuhul pärandatavad omastele. Erasektoris teeb pensioniskeemi eraldisi tavaliselt töövõtja, avalikus sektoris tööandja. Tööandja on üldjuhul huvitatud selliste pensioniskeemide loomisest, sest need vähendavad tööandja kohustusi sotsiaalmakse osas. Alates 2002. aastast maksab riik väiksema pensioni saajatele (pärast baaspensioni ja tööandja pensioniskeemist saadu kokkuliitmist) teise samba alt ka lisapensioni. Lisaks on töövõtjal võimalus säästa vabatahtliku lisapensioni tarvis, millele riik samuti maksusoodustusi rakendab. Täiendav info: http://www.dwp.gov.uk/ ja www.pensionguide.gov.uk/ Töötuskindlustus Töövõtjal on tööandja maksejõuetuse puhul õigus piiratud hüvitisele kindlustusfondist (National Insurance Fund), mis maksimaalselt on 8 nädala töötasu. Koondamise puhul on töövõtjal õigus hüvitisele, mis sõltub töövõtja vanusest, talle makstud keskmisest nädalapalgast ja tööstaažist antud tööandja juures. Maksimaalne koondamistasu on 30 nädala töötasu (maksimaalselt £280 nädalas) ulatuses. Ametiühingud Tööturu ja ametiühingute suhted on reguleeritud seadusega 1992. aastast (Trade Union and Labour Relations (Consolidation) Act 1992), mida on hiljem korduvalt täiendatud. Ametiühingud omavad väga tugevat positsiooni. Ametiühingute jõud on seda märkimisväärsem, et erinevalt mitmest Põhjamaast kuulub ametiühingutesse vaid umbes 27% töötavatest inimestest ehk umbes 7,4 miljonit liiget (2003). Seejuures on ametiühingutesse kuulumise protsent kõrgem avalikus sektoris ja madalam erasektoris (umbes 18%). Streigid on üsna sagedased, eriti suurkoondamiste ajal või avaliku sektori töötajate seas. Tervishoid ja tööohutus Tervishoiu ja tööohutuse tagamise eest vastutab tööandja. Tööandjal on kohustus töövõtjat instrueerida tervishoiu ja ohutusnõuetest, viies vajadusel läbi vastava koolituse. Tervishoiu ja tööohutusnõuete reguleerimise ja järgimise kontrollimise eest vastutab Tervishoiu- ja Tööohutuskomisjon. Täiendav info: http://www.hse.gov.uk/ - Tervishoiu- ja Tööohutuskomisjon Kinnisvara Kinnisvara ostmisele või võõrandamisele Ühendatud Kuningriigi kodakondsusest või residentlusest sõltuvalt piiranguid seadnud ei ole. Kinnisvara võib osta, müüa, liisida või osta see ilma maata vallasvarana (freehold). Silmas tuleb pidada, et kinnisvara haldajale rakenduvad kinnisvaramaksud. Kinnisvara ost-müük-rent toimub tavaliselt läbi registreeritud kinnisvarafirmade. Ülevaate Ühendatud Kuningriigi kinnisvaraturust ja kinnisvara teenust pakkuvatest ettevõtetest saab kinnisvarafirmade liidu veebilehelt http://www.naea.co.uk/.
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||