|
||||||||||||||||||||||
Allikad: OECD, Office for National Statistics (ONS) Sisemajanduse koguproduktÜhendkuningriigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aastal oli üle 2 triljoni USD. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2-4% vahele; 2011. a I kvartalis kasvas 0,5%. 2011 aastaks võib oodata ca 1,8% majanduskasvu. Probleemseks võivad osutuda nii madal sise- kui ka välisnõudlus, samuti energiahindade tõusu mõju. InflatsioonONSi (Office for National Statistics) andmetel oli 2011. a aprillis inflatsioon (CPI – Consumer price index) 4,5% ning RPI (Retail prices index) 5,2%. Bank of England (BoE) seab eesmärgiks inflatsiooni stabiilsuse 2% juures. Kui näitaja langeb alla 1% või tõuseb üle 3% peab BoE juht selgitama rahandusministrile situatsiooni põhjusi. 2010 lõpus andis inflatsioonile tuge toidukaupade ja tarbekaupade kallinemine, samas on pakutud ka inflatsiooni nö ühekordseks põhjuseks käibemaksu tõusu 20%-le (tõus 2,5%) Tööturu näitajadTööhõive määr 2011. a I kvartalis oli 70,7%. Samal ajavahemikul oli tööpuuduse määr 7,7%. Kriisi ajal on suurenenud rekordtasemele tööandjate ning ise endale tööandjate arv: kokku 1,16 miljonit. Ühendkuningriigi valitsuse eesmärgiks on säilitada riigis ja Euroopa Liidus tööturu paindlikkus. Viimase kvartali jooksul on vähenenud töötajate arv avalikus sektoris; erasektoris seevastu on tase püsinud enam-vähem sama, suurenenud on osalise tööajaga töötajate arv ning vähenenud täistööajaga töötajate arv. Väliskaubanduse defitsiitAastatel 2007-2009, kaasaarvatud 2010.a oli kõigis suuremates kaubagruppides kauplemine defitsiidis. Igakuiselt mõõdetav kaupade defitsiit oli märtsis 2011. a 7,7 mld GBR, traditsiooniliselt on ülejäägiga teenuste bilanss (märtsis 2011 ülejääk 4,7 miljardit naela), kaupade ja teenuste defitsiit märtsis 2011 4,1 mld GBR. 2010 aasta jooksul on igakuine defitsiit näidanud taandumist ca 4 mld GBR ületava summa piiresse. ÜK-l võimaldab negatiivse kaubakäibega hakkama saada välisinvesteeringute voog, mis alates 2009 on taas positiivne (peale 2007-2008 negatiivsus-perioodi). Välisinvesteeringute statistikaÜhendkuningriigi ettevõtete investeeringuvood teistesse riikidesse aastal 2009 langesid 21,2 mld GBP tasemele (vrd 2007.a kogu investeeringuvoog 159 mld GBP; 2008.a 99 mld GBP). ÜK investeerimispositsioon jäi 2009 lõpus 1029,7 mld GBP tasemele (vrd 2008.a GBP 1073,6 mld GBP). Investeerimispiirkondade lõikes oli ÜK ettevõtjaile ka 2009 aasta keerulistes tingimustes konkurentsitult tähtsaim Euroopa, mille osatähtsus nii 2009 ÜK ettevõtete FDI-voo kui ka ÜK investeerimispositsiooni lõikes ületab tunduvalt ülejäänuid: suurimad ÜK-st lähtuvas investeerimispositsioonis on Euroopa 54% ning Ameerika kontinent 33%. Kui üldjuhul domineerivad ÜK investeeringutes USA suunal tehtud investeeringud, siis 2009.a läks suurem osa investeeringuid ÜK off-shore saartele. ÜK välisinvesteeringutelt saadud tulu (69,6 mld GBP) jäi 2009. aastal ligikaudu samale tasemele 2008 aastaga (69,5 mld GBP); madalamale tasemele aga eelnenud aastatega võrreldes (2007.a - 92,2 mld GBP; 2006.a - 83,6 mld GBP; 2005.a - 78,7 mld GBP). Teistest riikidest ÜK-sse tehtud investeeringuvood kahanesid 2009 aastal 45,7 mld GBP peale (2008.a 48,9 mld GBP); suurimad investeerijad ÜK-s olid Prantsusmaa ja USA (vastavalt 19,5 ning 19,1 mld GBP). Euroopast lähtunud investeeringuvood 2009. aastal suurenesid (vrd 2008.a 25,3 mld GBP ning 2009.a 27,5 mld GBP ). Välismaiste investeeringute investeerimispositsioon ÜK-s 2009. aastal oli 653,6 mld GBP (vrd 2008.a 660,4 mld GBP). 2009.a ÜK-sse sisenevas investeerimispositsioonis domineerib Euroopast lähtuvad investeeringud 62%, teine Ameerika kontinendilt lähtuv investeerimispositsioon 30%. ÜK investeerimisstatistika kohta ülesehituslik info on kättesaadav ONS (Office for National Statistics) koduleheküljel. |
||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||