ÜLDINFO

16.06.2011

Maa ja rahvas

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik (United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, edaspidi Ühendkuningriik, ÜK) on Loode-Euroopas asuv saareriik, mis hõlmab Suurbritanniat (Inglismaa, Šotimaa ja Wales) ja Põhja-Iirimaad. Ühendkuningriigil on maismaapiir Iiri Vabariigiga.

Pindala ja kliima

Ühendkuningriigi üldpindala on 242 000 km2. Põhjast lõunasse on ulatus umbes 1000 km ja idast läände umbes 100-500 km. Detailsemat geograafilist infot leiab Ordnance Survey kodulehelt. ÜK kliima oon Eestiga võrreldes pigem pehmem, oluliselt Atlandi ookeanist ja Golfi hoovusest mõjutatud. Viimastel talvedel on esinenud lund ja külmatemperatuure, mis ei ole jäänud mõjudeta majandusele, transpordisektorile.

Rahvastik

Ühendkuningriigis elas rahvastikustatistika andmetel 2009.a. hinnanguliselt 61,8 mln inimest, tegemist on kasvava rahvastikuga:

• Inglismaa ca 52 miljonit;
• Šotimaa üle 5 miljoni;
• Wales 2,98 miljonit;
• Põhja-Iirimaa ligikaudu 1,8 miljonit.

Keskmine rahvastiku tihedus on umbes 250 in/km². Inglismaa on suurima ja Šotimaa väiksema rahvastiku tihedusega.

Suuremad keskused on:

• London - 7,8 miljonit elanikku;
• Kesk-Inglismaa (Leeds, Sheffield, Manchester, Liverpool) - 7,5 miljonit elanikku;
• Birmingham 2,6 miljonit elanikku;
• Lõuna-Šotimaa (Glasgow, Edinburgh) - 1 miljon elanikku;
• Cardiff - 0,3 miljonit elanikku.

Suurim linn ning riigi poliitiline ja administratiivne keskus on pealinn London, kus asuvad kõik peamised valitsusasutused ja Ühendkuningriigi parlament. Lisaks kesksele poliitilisele rollile on London äärmiselt oluline majanduskeskus, mille SKP moodustab veidi alla 200 mld GBP ehk ligi viiendiku Ühendkuningriigi SKP-st. Londonis toimuvad 2012. aastal olümpiamängud.

Haldusjaotus

Regioonid

Suuresti ajaloolistel ja etnilistel alustel kujunenud neli regiooni – Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. 1999. aastast on Šotimaal oma parlament, millel on Šotimaa elu kujundamisel suur iseseisvus. Ka Walesis ja Põhja-Iirimaal loodi samal ajal rahvuslikud assambleed, kuid piiratuma autonoomiaga kui Šotimaal. Seoses erimeelsustega Põhja-Iirimaa poliitiliste jõudude vahel ei tegutse Põhja-Iiri valitsus ja Assamblee alates 2002. aasta oktoobrist  ning Põhja-Iirimaa on allutatud Londoni keskvõimule.

Ühendkuningriigi keskvalitsus korraldab regioonide maksu-, välis- ja kaitsepoliitikat. Šoti ja Põhja-Iiri keskpangad annavad välja oma raha (Šoti ja Põhja-Iiri nael, ainult paberraha), mille nominaal on võrdne Briti naelaga ja mis on täieõiguslik maksevahend kogu Ühendkuningriigis. 

Ülemereterritooriumid ja Rahvaste Ühendus

Ühendkuningriigi koosseisu kuuluvad mitmed ülemereterritooriumid nagu Gibraltar ja Falklandi saared. Iiri meres asuval Mani saarel ning Inglise kanali saartel nagu Guernsey, Jersey on oma autonoomsed õigus- ja maksusüsteemid, Ühendkuningriik esindab neid rahvusvahelistes suhetes ja kaitseküsimustes. Peale selle on Ühendkuningriik seotud veel Rahvaste Ühendusse kuuluvate riikidega, kellest osade puhul on riigipeaks kuninganna Elizabeth II.

Kohalik omavalitsus

Kohalik omavalitsus on Ühendkuningriigis kaheastmeline: maakonnad (county) ning vallad (districts) ja linnaosad (borough). Kohalik omavalitsus tegeleb strateegilise planeerimise (s.t kõik, mis on seotud hoonestamise, maakasutuse, ehituslubadega jms), hariduse, transpordi, tarbijakaitse (sealhulgas kaupluste, toitlustusasutuste tegevuslitsentsid), tuletõrje, prügiveo, sotsiaalteenuste, politsei ja raamatukogudega.

Inglismaa jaguneb kaheksaks maakonnaks, teistes regioonides on maakondi vähem. Suuremates linnades (näiteks London) maakonna tase puudub.

London on jaotatud 33 linnaosaks, mille hulka kuulub ka City of London, mille linnapea ehk  Lord Mayor on valitav ametikoht aastast 1189 ning ta valitakse üheks aastaks. Lord Mayor on eraldiseisev, täiendav roll Londoni linnapeale.

Erinevalt Lord Mayorist on Londoni linnapea vastutav kogu Londoni valitsemise eest, hõlmates suurt hulka erinevaid linnaelu valdkondi nagu transport, linna majandus- ja sotsiaalareng, politsei, tsiviilkaitse, tuletõrje jne, samuti ka vastutust 2012 Olümpiamängude kordamineku eest. Lord Mayor on küll paljuski seotud sarnaste küsimustega, ent esindab neid, kes elavad, töötavad ja tegelevad ettevõtlusega City’s. Tema lisaülesannete hulka kuulub ka City of London ja kogu Suurbritannia finantstööstuse propageerimine nii kodus kui välismaal, tugevdamaks City positsiooni rahvusvahelise finantskeskusena.

Poliitiline süsteem

Ühendkuningriigil ei ole konstitutsiooni, riigi põhiseaduseks loetakse seaduste (Parlamendi aktide), pretsedentide (kohtulahendite) ja konventsioonide kogu.

Riigipea

Ühendkuningriigi riigipeaks on monarh, kelleks praegu on kuninganna Elizabeth II. Kuninganna ametlik tiitel on Jumala armust Elizabeth Teine, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa ning tema teiste valduste ja territooriumite Kuninganna, Rahvaste Ühenduse juht, usu kaitsja. Monarhil on formaalselt küll üsna suur võim, kuid tegelikkuses konsulteerib riigipea praktiliselt kõigi otsuste tegemisel valitsusega.

Parlament

Seadusandvaks organiks on Parlament, mis koosneb Alamkojast ja Ülemkojast. Kuna Ühendkuningriigil ei ole kirjutatud konstitutsiooni, siis ei ole Parlamendil mingeid formaalseid piiranguid otsuste ja seaduste vastuvõtmisel.

Alamkojas on 650 kohta. Alamkoja liikmed (MP) valitakse lihthäälteenamuse meetodil: valituks loetakse oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Ülemkojas ehk Lordide Kojas on alla 800 liikme, kelle seas on esindatud erinevate valdkondade kogemusega tipptegijad erinevate parteide lõikes; Lordide koja reformidega on taotletud päriliku tiitliga lordide osatähtsuse vähendamist.

ÜK seaduseelnõud peavad saama heakskiidu mõlemas parlamendikojas, seejärel esitatakse seaduseelnõud heaks kiitmiseks monarhile. Lordide Kojal on mitmeid piiranguid seaduseelnõu teksti paranduste tegemisel ja seaduste vastuvõtmise takistamisel - nii ei saa Lordide Koda muuta ega takistada selliste seaduste vastuvõtmist, mis puudutavad maksustamist ja riigi kulutusi. Enamuse eelnõude puhul on Lordide Kojal vaid edasilükkava veto õigus. ÜK seadusandlusega tutvudes tuleb tähelepanu pöörata ka võimalikele erinevustele Šoti, Walesi ning Põhja-Iirimaa õiguses.

Poliitilised parteid

Traditsiooniliselt on Ühendkuningriigi parlament olnud üles ehitatud kahe partei printsiibil, kellest üks moodustas parlamendi alamkoja valimistel toimiva enamuse (üle poole kohtadest) saavutamise järel valitsuse, teine, alla toimiva enamuse lävendit jäänud partei, aga ametliku opositsiooni varivalitsuse. 2010.a üldvalimistel Alamkojas enim kohti saanud Konservatiivide partei võidutulemus (305 kohta 650-st) aga jäi alla toimiva enamuse piiri ning seega moodustasid konservatiivid koalitsioonivalitsuse koos Liberaaldemokraatide parteiga (57 kohta). Leiboristide partei (253 kohta) on alates 2010 valimistest aga ametlikult opositsioonis. Parlamendis esindatud veel mitmed väiksemad parteid - Demokraatlikud Unionistid (8), Šoti Rahvuslik Partei (6), Sinn Fein (5), Walesi Rahvuslik Partei (3), Põhja-Iiri Sotsiaaldemokraadid ja leiboristid (3), Põhja-Iiri Allianss (1), Rohelised (1). Lisaks oli 2010 novembri seisuga ka Parlamendis üks vakantne koht.

Valitsus

Ühendkuningriigi valitsus: Kabinet (koosneb ministritest ja nooremministritest). Valitsuse paneb kokku Alamkojas enim kohti omav partei, traditsiooniliselt on peaministriks selle partei liider. Mais 2010 toimunud parlamendivalimiste tulemusena on ÜK-l Konservatiivide ja Liberaaldemokraatide koalitsioonivalitsus. Valitsuse nimetab ametisse monarh. Valitsusliikmed on reeglina paralleelselt ka parlamendiliikmed.

Õigussüsteem

Ühendkuningriigis puudub ühtne õigussüsteem, vaid on eraldi kolm süsteemi: Inglise ja Walesi, Šoti ning Põhja-Iiri süsteemid. ÜK seadusandlikuks organiks on Londonis asuv Parlament. Järjestikuste reformidega on suurenenud regioonide osatähtsus ja vastutus, eriti kohalikku elu puudutavates küsimustes. Õigussüsteemi moodustavad parlamendi poolt heaks kiidetud seadused, samuti kohtu poolt antud lahendid ja Euroopa Liidu seadused. Kõrgeimaks kohtuorganiks on Ülemkohus.