ÜLDINFO

25.10.2006

Maa ja rahvas

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik (United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, edaspidi Ühendatud Kuningriik) on Loode-Euroopas asuv saareriik, mis hõlmab Suurbritanniat  (Inglismaa, Šotimaa ja Wales) ja Põhja-Iirimaad. Ühendatud Kuningriigil on maismaapiir Iiri Vabariigiga.

Pindala ja kliima

Ühendatud Kuningriigi üldpindala on 242 000 km2. Põhjast lõunasse on ulatus umbes 1000 km ja idast läände umbes 100-500 km. Kliima on pehme, temperatuuri kõikumise vahemik on  -100C kuni  32 0C. Võrreldes riigi lõunaosaga, on põhjaosa mõne kraadi võrra jahedam ja sademeterohkem.  Sooja Golfi hoovuse tõttu on riigi lõunaosas alla 0-kraadine temperatuur isegi talvel üsna harv nähtus. Ilma sage muutumine päeva jooksul on tavaline.

Rahvastik

Ühendatud Kuningriigi rahvastiku üldarv oli 2005. aastal 60,2 miljonit, mis jagunes: 

• Inglismaa 50,43 miljonit;
• Šotimaa 5,09 miljonit;
• Wales 2,96 miljonit;
• Põhja-Iirimaa 1,72 miljonit.

Keskmine rahvastiku tihedus on umbes 250 in/km2. Inglismaa on suurima ja Šotimaa väiksema rahvastiku tihedusega.

Suuremad keskused on:

• (Suur-) London - 7,8 miljonit elanikku; 
• Kesk-Inglismaa (Leeds, Sheffield, Manchester, Liverpool) - 7,5 miljonit elanikku; 
• Birmingham 2,6 miljonit elanikku; 
• Lõuna-Šotimaa (Glasgow, Edinburgh) - 1 miljon elanikku;  
• Cardiff  - 0,3 miljonit elanikku.

Suurim linn ning riigi poliitiline ja administratiivne keskus on pealinn London, kus asuvad kõik peamised valitsusasutused ja Ühendatud Kuningriigi parlament. Lisaks kesksele poliitilisele rollile on London äärmiselt oluline majanduskeskus,  mille SKP moodustab natuke alla  200 miljardi GBP ehk ligi viiendiku Ühendatud Kuningriigi SKP-st. Londonis toimuvad 2012. aastal olümpiamängud.

Suuresti ajaloolistel ja etnilistel alustel kujunenud neli regiooni - Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa - moodustavad Ühendatud Kuningriigi haldusjaotuse esimese astme. 1999. aastast on Šotimaal oma parlament, millel on Šotimaa elu kujundamisel suur iseseisvus. Ka Walesis ja Põhja-Iirimaal loodi samal ajal omad rahvuslikud assambleed, kuid piiratuma autonoomiaga kui Šotimaal. Seoses erimeelsustega Põhja-Iirimaa poliitiliste jõudude vahel ei tegutse Põhja-Iiri valitsus ja Assamblee alates 2002. aasta oktoobrist  ning Põhja-Iirimaa on allutatud Londoni keskvõimule.

Londoni keskvalitsus korraldab regioonide maksu-, välis- ja kaitsepoliitikat. Šoti ja Põhja-Iiri keskpangad annavad välja oma raha (Šoti ja Põhja-Iiri nael, ainult paberraha), mille nominaal on võrdne Briti naelaga ja mis on täieõiguslik maksevahend kogu Ühendatud Kuningriigis. 

Ülemereterritooriumid ja Rahvaste Ühendus

Ühendatud Kuningriigi koosseisu kuuluvad mitmed ülemere territooriumid nagu Gibraltar ja Falklandi saared.  Iiri meres asuval Mani saarel (Isle of Man) ning Inglise kanali saartel (Channel Islands - Guernsey, Jersey jt.) on oma autonoomsed õigus- ja maksusüsteemid, Ühendatud Kuningriik esindab neid rahvusvahelistes suhetes ja kaitseküsimustes. Peale selle on Ühendatud Kuningriik seotud veel 15-ne Rahvaste Ühendusse kuuluva riigiga, kellega neil on üks riigipea - kuninganna Elizabeth II.

Kohalik omavalitsus

Kohalik omavalitsus on Ühendatud Kuningriigis kaheastmeline: maakonnad (county) ning vallad (districts) ja linnaosad (borough). Kohalik omavalitsus tegeleb strateegilise planeerimise (st. kõik, mis on seotud hoonestamise, maakasutuse, ehituslubadega jms), hariduse, transpordi, tarbijakaitse (sealhulgas kaupluste, toitlustusasutuste tegevuslitsentsid), tuletõrje, prügiveo, sotsiaalteenuste, politsei ja raamatukogudega.

Inglismaa jaguneb 8 maakonnaks, teistes regioonides on maakondi vähem. Suuremates linnades (näiteks London) maakonna tase puudub.

London on jaotatud 33 linnaosaks, mille hulka kuulub ka London City. London City linnapea ehk Lord Mayor on iidne valitav ametikoht juba aastast 1189 ning ta valitakse üheks aastaks. 2000. a. toimusid esmakordselt valimised ka Londoni linnapea kohale ja 25-liikmelisse volikokku, mis valitakse neljaks aastaks. Lord Mayor on eraldiseisev, täiendav roll Londoni linnapeale. Londoni linnapea on vastutav kogu Londoni valitsemise eest, mis hõlmab transporti, majandus- ja sotsiaalarengut, politseid, tsiviilkaitset, tuletõrjet jne. Lord Mayor on seotud paljuski samade küsimustega, kuid esindab neid, kes elavad, töötavad ja tegelevad ettevõtlusega City's. Tema lisaülesannete hulka kuulub ka London City ja kogu Suurbritannia finantstööstuse propageerimine nii kodus kui välismaal, tugevdamaks City juhtivat positsiooni rahvusvahelise finantskeskusena (City's asub rohkem kui 550 välispanka, rohkem kui üheski teises riigis maailmas; 40 % City ettevõtetest on välisettevõtted). 

Poliitiline süsteem

Ühendatud Kuningriigil ei ole konstitutsiooni, riigi põhiseaduseks loetakse seaduste (Parlamendi aktide), pretsedentide (kohtulahendite) ja konventsioonide kogu. 


Riigipea

Ühendatud Kuningriigi riigipeaks on monarh, kelleks praegu on kuninganna Elizabeth II. Kuninganna ametlik tiitel on Jumala armust Elizabeth Teine, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa ning tema teiste valduste ja territooriumite Kuninganna, Rahvaste Ühenduse juht, usu kaitsja. Monarhil on formaalselt küll üsna suur võim, kuid tegelikkuses konsulteerib riigipea praktiliselt kõigi otsuste tegemisel valitsusega.

Parlament

Seadusandvaks organiks on Parlament, mis koosneb Alamkojast ja Ülemkojast. Kuna Ühendatud Kuningriigil ei ole kirjutatud konstitutsiooni, siis ei ole Parlamendil mingeid formaalseid piiranguid otsuste ja seaduste vastuvõtmisel.

Alamkojas on 646 kohta. Alamkoja liikmed (MP) valitakse lihthäälteenamuse meetodil: valituks loetakse oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Valitsuse poolt reformitavas Ülemkojas ehk Lordide Kojas vähendatakse päriliku tiitliga aadlikke osakaalu ja suurendatakse eluajal tiitli omandanute osakaalu. Lordidekojas on üle 700 liikme, nende hulgas oma tiitli pärinud aadlikud (92), eluajal tiitli omandanud aadlikud (ligi 600) ja Inglise kiriku tippvaimulikud (26).

Seaduseelnõu peab heakskiidu saama mõlemas parlamendikojas, misjärel kiidab selle heaks monarh. Lordide Kojal on mitmeid piiranguid seaduseelnõu teksti paranduste tegemisel ja seaduste vastuvõtmise takistamisel - nii ei saa Lordide Koda muuta ega takistada selliste seaduste vastuvõtmist, mis puudutavad maksustamist ja riigi kulutusi. Enamuse seaduseelnõude puhul on Lordide Kojal üksnes edasilükkava veto õigus, st neil on õigus vaid seaduse kehtimahakkamist edasi lükata.

Poliitilised parteid

Traditsiooniliselt on Ühendatud Kuningriigi parlament üles ehitatud kahe partei printsiibil. Valimistel Alamkojas enim kohti saanud partei (praegu Tööpartei ehk leiboristid) moodustab valitsuse ning teiseks jäänud partei (praegu Konservatiivne Partei) opositsiooni. 2005. aasta parlamendivalimiste tulemusel on lisaks Parlamendis esindatud veel mitmed väiksemad parteid - Liberaaldemokraatlik Partei, Ulsteri Unionistid, Ulsteri Demokraatlikud Unionistid, Šoti Rahvuslik Partei, Walesi Rahvuslik Partei, Sinn Fein, Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei.

Valitsus

Ühendatud Kuningriigi valitsus on kolme tasandiline: Kabinet (25 peamist ministrit ja teised kõrged ametnikud), ministrid ning juuniorministrid. Reaalne võim on Kabineti käes.

Valitsuse paneb kokku Alamkojas enim kohti omav partei, traditsiooniliselt on peaministriks selle partei liider. Mais 2005 toimunud parlamendivalimiste tulemusena jätkab peaministrina Tööpartei juht. Kõik ministrid, ka peaministri, nimetab ametisse monarh. Valitsusliikmed on reeglina ka parlamendiliikmed (enamasti Alamkoja, kuid ka Lordide Koja liikmed).

Õigussüsteem

Ühendatud Kuningriigis puudub ühtne õigussüsteem, igal regioonil on see iseseisev. Praktikas võivad õigus- ja kohtusüsteemid erineda. Seadusandlikuks organiks on parlament Londonis, Šotimaal on seadusandlik jõud lisaks Šoti parlamendil Edinburgis. Õigussüsteem põhineb tavaõigusel, mille aluseks on parlamendi poolt heaks kiidetud seadused, kuid samuti kohtulahendid ja tänasel päeval ka Euroopa Liidu seadused. Kõrgeimaks kohtuorganiks on Ülemkoda, mis on ühtlasi ka Ülemkohus.